Saaremaal lasti vette seni suurim Eestis ehitatud sõjalaev

Saaremaal Baltic Workboatsi laevatehases lasti kolmapäeval vette seni suurim Eestis ehitatud sõjalaev - 45 meetri pikkune Euroguard. Alus läks maksma 95 miljonit eurot, millest 65 miljonit panustab Euroopa Kaitsefond. Laev valmis kümne riigi koostöös ja konsortsiumit juhib Saaremaa laevatehas Baltic Workboats.
Kolmapäeva hommikul veel nägi uut laeva ka altpoolt, enne kui Euroguard pärast ristimistseremooniat esmakordselt vette lasti.
"Ma sain väga head konkreetsed näited selle kohta, kuidas Eestis, siinsamas Saaremaal, Nasval mõeldakse välja ülemaailmsel tasemel lahendused, patenteeritakse ja asutaksegi tootma. Enamus inimesi, kes seda väga head tööd teevad, on siitsamast Saaremaalt pärit. Tõeliselt uhke tunne on!" ütles president Ülle Madise.
Tegemist on täiesti uudsetel tehnoloogiatel toimiva laevaga, mis koos kümne Euroopa riigiga Saaremaal valmis ehitatakse.
"See laev on ka võimeline sõitma ainult kaldalt juhtides ilma meeskonnata. Praegu see ei ole mitte sõja ajal mereregulatsioonidega lihtsalt võimalik. Selle projektiga tegelikult on juba tulevikku ennetatud," lausus Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja.
Et just Saaremaa laevatehas kümnest riigist koosnevat konsortsiumit juhib, on kogu Eesti kaitsetööstusele oluline.
"Meie all töötavad väga suured firmad. Mõned firmad, kus on 30 000 inimest või 60 000 inimest, me teeme kõik ja koordineerime seda seltskonda," ütles Vanaselja.
"See tegelikult näitab usaldust Eesti kaitsetööstusettevõtete vastu. See näitab seda võimet, et me suudame pakkuda väga keerulisi süsteeme mitte ainult potensiaalselt Eesti kliendile, Eesti kaitseväele, vaid globaalselt teistele Euroopa klientidele samamoodi," sõnas Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse nõukogu esimees Taavi Veskimägi.
Kevadel algavad merekatsetused ja siis hakatakse laevale paigaldatavat tehnoloogiat veel kaheksa kuud katsetama. Mis laevast siis edasi saab, pole praegu veel päris selge.
"Me saame sellest siis rääkida, kui see laev on valmis ja on end edukalt tõestanud. Ta on konsortsiumi oma ja meil on juba paljud välisriigid näidanud huvi, et nad ka seda, kas rendiks või katsetaksid katselaevana, õppelaevana," lausus Vanaselja.
"Selle eesmärk testplatvormina on hea. Kas ta nüüd mereväe vajadustele sobiv on, on raske öelda praegu," sõnas Eesti mereväe staabiülem Ain Pärna.
"Selle kogu projekti eesmärk on ikkagi see, et see laev oleks teenäitaja teistele samasugustele laevadele," lausus Vanaselja.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"




















