Eesti seitsmes punktis töötav Varjupaikade MTÜ hindab, et Eestis on koduta üle mitme tuhande kassi. Ainuüksi tänavatel leidub neid juba tuhatkond. Ja nende jooksuajale järgneb ka koormuse kasv varjupaikades.

Varjupaikade MTÜ-s ootab üle Eesti kodu 568 kassi.

"Looduse vastu ei saa keegi, kassid ammugi mitte ja siis algab neil paaritusaeg, siis hakkavad esimesed pesakonnad maikuus sündima ja kestab see kuni päris oktoobrikuu lõpuni välja," selgitas Varjupaikade MTÜ vabatahtlik Joanna Lennard.

"Kasside puhul, eriti nüüd kevaditi, kui meil see kassipoja hooaeg algab, ilmuvad kassid kuhugi majade lähedusse, kuuride juurde, nad hakkavad otsima pesakohta, kus enda pojad ilmale tuua," rääkis ta.

Üks emakass võib aastas ilmale tuua kuni 18 järglast. Seetõttu on Varjupaikade MTÜ sõnul oluline enda kasse steriliseerida ja kastreerida.

"Paljud inimesed, kes ütlevad, et tal on täiesti toakass, et teda ei ole vaja näiteks kastreerida või steriliseerida, ta nagunii välja ei saa, siis meie kogemus näitab, et pahatihti ikka ka see kevadine emakass kuidagi ootamatult suudab aknast välja hüpata ja tuleb tagasi mõne aja pärast suure kõhuga. Ja isakassid, samamoodi öeldakse, et tema ju poegi ei too ja laseme ta välja, aga siis ümberkaudu hakkavad tekkima väikesed kassipoegade pesakonnad," rääkis Lennard.

Keerulisem on nende kassidega, kes ei ole kiibistatud.

"Selle aasta algusest on meil uude koju läinud 422 kassi ja oma vanasse koju on tagasi läinud ainult 114 kassi, mis näitab veelkord seda, et loomaomanikud pole kiibistanud enda kasse ja me ei suuda kuidagi neid kokku viia uuesti," ütles Lennard.

Ükski varjupaika sattunud lemmik enamasti siiski koduta ei jää. "Tegelikult leiavad oma kodu lõpuks kõik. Elu lõpuni ei jää varjupaika ükski kass," kinnitas Lennard.

Kui keegi on endale kassi otsimas, siis praegu on kassipoja võtmiseks just õige aeg.