Kuumus on vallutanud kogu Põhjala

Foto: Priit Mürk/ERR

Ühtviisi 30 kraadi lähistele tõusid termomeetrinäidud nii Eestis kui ka Rootsis ja Soomes, palju alla ei jäänud ka Lapimaa 29 kraadiga.

Leitsak on pärit Vahemere ümbrusest. Tee tegi lahti kahe rõhuala vastaseis. Vihma ja jahedusega Iirimaa lähistele jõudnud Atlandi madalrõhkkond ja teisalt kõrgrõhuala, mis kindlustas positsiooni Nordkapist kuni Balkanimaadeni. Lähinädal olulist muutust ei too. Lääne-Euroopa jääb madalrõhkkondade tallermaaks, Euroopa idatiib on kõrgrõhkkonna kureerida. Nende vahel jääb õhutoru avatuks otse lõunasse kuni Vahemereni. Täna tõusid päevased termomeetrinäidud Kreekas 35 kraadini.

Meil nii tavatuks tõus ei kujune, aga homsed maksimumid kraad-paar üle 30 piiri siiski kerkivad. Õhuruumi jääb valitsema kõrgrõhuala. Hoiab öö selge ja õhk saab veel pisut alla 15 kraadi jahtuda. Päeval on nii päikest kui ka pilverünki, aga neist vihma veel ei tule. Madalrõhuala sajupilvede serv jääb Taani väinade ja Rootsi läänepiirile.

Ei pääse need ka esmaspäevaks (27.06) üle mere, sest Balti riikides ja Soomes jääb kõrgrõhuala ilmaelu juhtima. Tõmbub küll Eestist pisut kaugemale ja see annab päeval pilvedele võimaluse paksust koguda. Mõnest üksikust võib ka hoog vihma tulla, aga sajuhulk jääb veel üsna lokaalseks ja üürikeseks.

Öö vastu pühapäeva tuleb enamasti selge taevaga, aga paiguti udulaamadega. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on 13..18 kraadi.
Pühapäeva hommik on selge taeva ja nõrga tuulega. Sooja on kuni 24, rannikul alla 20 kraadi. Päeval on nii selget taevast kui ka pilverünki, mis aga sadu veel anda ei suuda. Tuul on nõrk ja kindla suunata, rannikul hakkab aga keskpäeva paiku veepinna poolt puhuma. Õhutemperatuur tõuseb 28..32 kraadini, meremõjuga rannikul kraad-kaks üle 20 piiri.

Õhtu on laialdaselt selge. Üksikuid pilverünki veel uitab ringi, aga ilm on kuiv. Tuul on nõrk. Sooja on 24..28 kraadi, vaid kitsastel rannikuribadel on jahedam.

Esmapäev jätkab kuumalt ja veel suurema sajuta. Teisipäeval ja kolmapäeval kandub madalrõhuvööndi servast niiskust, mis koos suure soojaga annab energiat rünksajupilvede arenguks ja seda ühes äikesega. Kuumust aitavad vihmasahmakad leevendada, aga vaid üürikeseks. Nädala teisel poolel võib kõrgrõhkkond uuesti võimsamaks muutuda, sajupilved hajutada ja kuumalainele uue hoo anda.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: