Rahandusministeerium Bolti tegevuses probleemi ei näe

Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi hinnangul on Bolti kullerid moel või teisel ettevõtjad ja seega kehtivad neile teistsugused reeglid kui tavatöötajatele. Seega ei ole Boltil rahandusministeeriumi hinnangul tarvis ka kulleritega sõlmida töölepinguid või nendele makstavatelt tasudelt makse kinni pidada.

Kolmapäeval kirjutas Postimees, et Bolt maksab kulleritele, et need viiksid toitu restoranidest inimestele koju, aga makse Bolt tulult kinni ei pea – selle asemel on ettevõte pununud toidukulleriäri ümber juriidilise skeemi, mille tulemus on maksuvaba tsooni loomine.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ütles ERR-ile, et Bolt on olnud riigiasutustega kontaktis ja nende tegevus vastab Eestis kehtivatele reeglitele. Põhimõtteliselt kui ettevõte pakub platvormi, mille kaudu on võimalik eraisikutel tellida Bolti kaudu kulleritelt toidu kojuvedamise teenust, ei peagi kullerid Eesti seaduste kohaselt Boltis töötama.

Sisuliselt võivad kullerid kasutada ettevõtluskontot, millele laekuvatest summadest võetakse automaatselt maha maksudeks 20 protsenti. Samuti võivad kullerid teha tööd füüsilisest isikust ettevõtjana, osaühingu alt ja viimaks, ka eraisikuna, deklareerides kord aastas makse ja need ka ära maksta.

Seejuures on Liivamäe sõnul oluline, et Bolt on oma kulleritele teada andnud, et arvele laekub ettevõtlustulu ja kullerid peavad sellelt maksud ise ära maksma.

Liivamäe sõnul on kullerite olukord sarnane taksondusega, kus taksojuhid ise osutavad eraisikust klientidele teenuseid, platvormid viivad vaid sõita soovijad ja taksojuhid omavahel kokku ja tegelevad arveldamisega. Maksud peavad taksojuhid ise deklareerima ja ära maksma.

"Ma ei tea, kuidas need suhted seal on. Kes kellega lepingulises suhtes asub. Näiteks autojuhi puhul ma saan pärast arve, seal on kirjas täpselt, kes mind sõidutas. Kes oli teenuse osutaja," rääkis Liivamägi.

"Tunnistan, ei ole ise Bolti kaudu toitu tellinud. Ma ei tea, millise tšeki, ma sealt vastu saan või millise kviitungi selle toidu tellimuse eest, et kuidas neil see mudel on. Mõnikord on nii, et mina kui tellija loomulikult ei ütle, et ma tahan, et see Jüri või Mari mulle toidu toimetab. Minu jaoks on see keskkond, kust ma tellin. Aga õiguslikult ei pruugi alati kõik olla täpselt nii, nagu mulle siis tellijana tundub. Kuskil on mingid tingimused kirjas tõenäoliselt, et millised reeglid on," märkis Liivamägi.

Põhimõtteliselt ütles Liivamägi seega, et Eesti on uudsete platvormitööde tekkele reageerinud, üritades neid varasematesse raamidesse mitte suruda ja võimaldada uutel mudelitel areneda. Kui praegu on inimesel võimalik ise otsustada, kui palju tunde ta soovib tööd teha, tööpakkuja on mõni platvorm ja kui teenust osutatakse inimestele, siis on võimalik neid töid vaadelda Eestis ettevõtlusvormina ning ka teistmoodi ja madalamalt maksustada.

Lõplikult kontrollib Eestis maksuteemasid maksu- ja tolliamet, märkis Liivamägi.

"Maksuamet saab Boltiga ühendust võtta ja ära hinnata, kuidas need tingimused on ja selle läbi kujundada seisukohad, kuidas peaks maksustamine olema. Lõpuks vaidlema hakates otsustab kohus. Väga tõenäoline on, et Boltiga sel teemal suheldakse," rääkis Liivamägi.

Kui Postimehes ütles Bolti konkurent Wolt, et nemad Bolti moodi ei soovi ega saa käituda, siis Liivamägi sõnul tegelikkuses on ka Woltis tööl kullereid, kes kasutavad ettevõtluskontot või teevad tööd isikliku OÜ alt. Wolt alustas tema sõnul Soome ettevõttena ja seal peavad kõik kullerid töötajad olema. Wolti Eestisse laienedes kasutati algul ka siin sama mudelit, kuid praeguseks on ettevõte siin ka teisi mudeleid kasutama hakanud.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: