"Seaduse järgi on peaministril aega pärast lahkumisavalduse saamist üks kuu, et sellega presidendi juurde minna," ütles Peterkop.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, mis saab siis, kui peaminister viib Liina Kersna lahkumisavalduse presidendi juurde, aga uut ministrit ei saa nimetada ning kui töövõimeliseks saab sellist valitsust pidada.

Peterkopi sõnul määrab siis peaminister valitsuse korraldusega haridus- ja teadusministrile asendaja. "See on peaministri otsustada, millisele ministrile ta paneb need kohustused, et kes keda asendab," lausus ta.

Peterkop rääkis, et otsustusvõimeliseks saab seaduse järgi valitsust pidada siis, kui istungist võtab osa peale peaministri osa vähemalt pool valitsuse ametis olevast koosseisust, kusjuures seaduse järgi läheb sellisel moel peaminister topelt arvesse.

"Valitsuse koosseisus on praegu kaheksa ministrit. Kvoorumit arvestatakse selle järgi, et vähemalt pooled lisaks peaministrile peavad olema kohal. Kui Liina Kersna peaks ära minema, siis oleks kvoorumi arvutamise alus ühe ministri võrra väiksem. Ehk siis seitse pluss peaminister, mis siis teeks 4,5 ja see ümardataks üles. Siis see oleks viis ministrit, ka praegu on viis ministrit. See on see, kuidas valitsuse seaduse järgi kvoorumit arvutatakse ja valitsuse otsustusvõime tagatakse," rääkis Peterkop.

Ta lisas, et see kehtib ka juhul, kui peaminister viibib Eestist eemal, sest sel juhul asendab peaministrit teine minister, praegusel juhul on tema esimene asendaja rahandusminister.

"See õiguslik raamistik on paigas olnud pikka aega ja on nendele erinevatele ja uudsetele olukordadele ka ilusti vastu pidanud. Ja on ka mõeldud veel keerulisemateks olukordadeks, kui julgeolekukriisid meid ähvardavad. Siis võivad vajadusel otsuseid langetada peaminister ja kaks ministrit," sõnas Peterkop.

Peterkop rõhutas, et alla peaministri ja kahe teise ministri ei saa legitiimset valitsust pidada. Praegu ei ole tema sõnul ka Eestis sellist olukorda, mis võimaldaks valitseda peaministril koos kahe ministriga.

"Aga sellised ohud võivad tekkida väga kiiresti ja selline erakordne kord ongi mõeldud selliste hetkede jaoks, mis väga kiiresti tekivad. Näiteks on valitsust rünnatud ja kõik ministrid ei olegi füüsiliselt võimelised kohale tulema. Ta on mõeldud väga erandlike juhtude jaoks, aga hetkel sellist ohtu ei ole," lausus Peterkop.

Sellise koosseisuga pikaajalist valitsemist ei saa Peterkopi sõnul siiski jätkusuutlikuks pidada ning see on mõeldud ajutiseks lahenduseks.