Kui veel kolmapäeva õhtul teatas Läti peaministri valitsuskaaslane, et peaminister ei astu tagasi, siis neljapäevaks on olud sootuks muutunud ja Läti valitsus on tagasi astunud. Veiko Spolitis, kas see otsus tuli ikkagi ootamatult, et kõik on jõudnud siiamaale?

Eks mõningane ootamatus kindlasti oli, et peaminister siiski nii kiiresti otsustas pärast neid sündmusi, mis on Lätis viimase nädala jooksul toimunud. Pärast seda, kui 7. mail tungisid Venemaa droonid Läti territooriumile, pidi kaitseminister tagasi astuma. Tegelikult on valitsuse ebastabiilsusest räägitud juba viimased poolteist aastat ja vahetunud on vähemalt kolm ministrit, nii et selles osas suuri üllatusi ei olnud.

Mis siis ikkagi kaalukeeleks sai? Kas tõepoolest see droonijuhtum, kus kaitseminister ühelt poolt vallandati ja teiselt poolt astus ise tagasi – keeruline on näppu peale saada, kuidas see täpselt oli – või on seal mängus veel mingid muud allhoovused?

Neid allhoovusi on kindlasti. Ühelt poolt on rahulolematus Progressiivide olemasoluga valitsuses. Lisaks sellele reformide puudumine ja ka asjaolu, et peaminister Evika Silina on naisterahvas – Läti ühiskonnas on tunda teatavat naistevastasust.

Põhjuseid on olnud piisavalt ja need on kõik kokku kõlanud. Viimaseks piisaks oli kindlasti droonijuhtum Läti idaosas. Kaitseministri tagandamine tõi esile selle, et Progressiivid teatasid valitsusest lahkumisest. Tänu sellele üritas peaminister olukorda ennetada ja astus hommikul ise tagasi.

Sest vastasel juhul oleks talle umbusaldust avaldatud ja see oleks seekord läbi läinud?

Seda kindlasti. Seda oli tunda ja eile õhtul konsulteeris peaminister nii koalitsioonipartnerite kui ka oma erakonnaga. Saades aru, et poolehoidu ei ole, järgnes tagasiastumine.

Veel üks skandaal – Läti korruptsioonitõrjebüroo pidas kinni põllumajandusministri seoses metsatööstuse juhtumiga. Mis lugu see veel on?

Sellest on juttu olnud viimased viis kuud. Eriti Progressiivid, kes valitsusest lahkusid, ütlesid, et olla koos Roheliste ja Talurahva Liiduga ühes valitsuses on ebaeetiline. Jagelemine on kestnud valitsuse loomisest saati kaks aastat tagasi.

Tema on vaid üks kümnest riigiametnikust, kes selles kriminaalmenetluses osalevad. Veelgi enam on kõneainet pakkunud riigikantselei juhi härra Kronbergsi vahi alla võtmine, kes oli varem põllumajandusministeeriumi kantsler. Täna esines pressikonverentsil Läti peaprokurör, mis oli midagi enneolematut. Ta tõi nimed selgelt välja, et vältida ajakirjanike seas vandenõuteooriaid ja selgitas, kuidas koroonaajal pakuti puidutööstuse esindajatele seadusvastaselt paremaid tingimusi majandusraskuste ületamiseks.

Ükskõik millise nurga alt vaadata, tundub Lätis olevat palju turbulentsi. Mida ütleb avalik arvamus ja mida inimesed sellest kõigest arvavad?

On inimesi, kes arvavad, et parem halb lõpp kui lõpmatu jagelemine ja arusaamatus. Samas on sotsioloogiliste uuringute järgi praegu populaarseim erakond "Läti esimesel kohal", mida juhib oligarh Ainārs Šlesers.

Kogu senine konstruktsioon ja narratiivid on pahupidi löödud. Täna on kolm opositsioonierakonda teatanud soovist valitsust moodustada. President Edgars Rinkēvičs kutsus kõik homme Riia lossi konsultatsioonidele, kuid uut valitsust on puhtnumbriliselt väga raske luua. Seetõttu on tõenäoline, et president jätkab vastavalt põhiseaduse 46. artiklile praeguse "tehnilise valitsusega" kuni oktoobri esimesel nädalal toimuvate valimisteni.