Eesti mereväe taasloomise esimeseks tähiseks võib pidada 1. juulit 1993, kui kaitsejõudude peastaabis moodustati mereosakond, mis hakkas taastama mereväge. Sel puhul korraldatud mereväe päeva suurim tõmbenumber oli mereväe lipulaev Admiral Cowan, mille pardale pääsemiseks ei põlanud inimesed ka pikas järjekorras seismist.

"Admiral Cowan on üks mereväe miinijahtijatest, mille peaülesanne on lõhkekehade otsimine merepõhjast, kasutades selleks sonarisüsteemi. Selle abil otsitakse ja tehakse kahjutuks erinevaid lõhkekehi," selgitas Admiral Cowani komandör kaptenmajor Märt Uuemaa.

Eesti mereväel on praegu kolm miinijahtijat, üks miiniveeskaja ning kaks rannakaitsekaatrit. Järgmisel aastal tuleb aga mereväe alluvusse ka politsei- ja piirivalveameti laevastik ning lähiaastatel rannakaitsepatareid.

"Mereväele on lisandumas uusi võimekusi järgnevate aastate jooksul, mis puudutab rannakaitsevõimekust rannakaitserakettide näol, laevatõrjerakettide näol ning miinidena. Tegu on rannikul paiknevate laskeseadmetega, mille laskeulatus on üle 300 kilomeetri, mille abil on võimalik tõrjuda ja hävitada erinevaid pealvee laevu," rääkis Uuemaa.

Mõistagi tähendab see ka isikkoosseisu kasvu nii tegevväelaste kui ka ajateenijate osas. Valdav enamus mereväe ajateenijaid on liitunud laevastikuga omal soovil.

"Minu puhul oli see absoluutselt vabatahtlik, kuna olen lõpetanud merekooli, siis arvasin, et merevägi oleks see kõige õigem teenistuskoht," ütles mereväe ajateenija madrus Martin Roosileht.