Mobiilne laevatõrje raketisüsteem katab ära kogu Eesti ranniku ja loob koos suvel soetatud meremiinidega rannikukaitse komplekslahenduse.

"Me ostsime pealveetõrje raketisüsteemi ja seda on meil vaja mere kaitseks merelt. See on rakett, mis on mõeldud laevavastaseks tegevuseks. Ja meie ostetavad süsteemid on kasutatavad maismaamärkide vastu. Ehk siis tabada üle horisondi laeva, selleks on reeglina tänapäeval kasutuseks raketisüsteemid, mitte enam pardakahurid või pardarelvad," selgitas Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska "Aktuaalsele kaamerale".

Saska sõnul annavad meremiinid võimaluse end kaitsta ja samal ajal ka piirata võimaliku vastase tegevust ning suunata ta sinna piirkonda, kus Eesti-vastane tegevus oleks võimalikult keeruline.

"Et seda veelgi keerukamaks teha, et ta ei saaks tulla ja meie pandud varandust, meremiine üles korjata, on pealetõrjesüsteemid, millega me saame hoida teda eemale ja kaugemale kohtadest, kuhu me ei taha, et ta oleks ja tuleks," rääkis Saska.

Uue süsteemi haldamiseks luuakse eraldi paarisajameheline üksus, kus lisaks ajateenijatele on ametis ligi 30 kaadrikaitseväelast.

"See on natukene lahtine, kus nad täna paiknema hakkavad. Seda, kus need süsteemid täpselt paiknema hakkavad on väga keeruline öelda, sest nad kõik on mobiilsed. Ja me kahtlemata teeme endast kõik sõltuva, et võimalikult vähe inimesed seda teaksid, kus nad paiknema hakkavad," sõnas Saska.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis lepingu laevatõrje rakettide valmistamiseks Proteus Advanced Systemsiga, mis on Iisraeli päritolu Israel Aerospace Industries (IAI) ja Singapuri päritolu ST Engineering Land Systemsi (ST) ühisettevõte.

Laevatõrje raketid hangitakse ettevõttelt Proteus Advanced Systems, mis on Iisraeli päritolu Israel Aerospace Industries (IAI) ja Singapuri päritolu ST Engineering Land Systems'i (ST) ühisettevõte.

"Tegu on kõrgtehnoloogilise maa-maa raketiga, mida saab sihitada nii maa- kui meresihtmärkide vastu, nii avamerele kui rannikuvetes. See on oma klassi parim, me võidame mitmel pool maailmas sellega tellimusi," ütles Proteus Advanced Systems juhatuse esimees Ron Tryfus.

"Kindlasti me saime selles raketiklassis kõige parema raketiklassi, mis maailmas saadaval on. Meie lähinaabritest samas toote perekonnas või raketiperekonnas on kasutusel samad raketid Soomes," rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk.

Raketisüsteemi rahastuse otsustas valitsus 2020. aastal. Koos taristu investeeringute ja edaspidiste kuludega on projekti maksumus 100 miljonit. Esmase võimekuse tagamiseks eraldas valitsus 46 miljonit ning esimene osa süsteemist jõuab Eestisse 2023. aasta lõpus.

"On hea meel, et lepinguni õnnestus jõuda sedavõrd kiiresti. Hankes oli mitu konkureerivat ja atraktiivset pakkumist. Võitja selgus hindamiskriteeriumite alusel, milleks olid soetusmaksumus, elutsüklikulude maksumus, kohaliku tööstuse kaasatus ning tarneaeg," ütles Kivinuk.

"Laevatõrje raketisüsteem parandab oluliselt meie rannikukaitsevõimekust ja saadab selge sõnumi, et oleme valmis panustama regionaalsesse ja kollektiivkaitsesse. See on kaitseväe jaoks läbi aegade üks kõrgtehnoloogilisemaid relvasüsteeme ning tohutu hüpe kaitsevõime tagamisel," ütles kaitseminister Kalle Laanet. Lepingu sõlmimisega luuakse koostöövõimalus ka Eesti kaitsetööstusettevõtetele.

Laevatõrje raketisüsteem Blue Spear 5G SSM on mobiilne täppisrelv, mis on võimeline töötama iga ilmaga nii päeval kui öösel ning võimaldab horisonditaguste, liikuvate ja statsionaarsete merel asuvate sihtmärkide tabamist. Relva maksimaalne laskeulatus on 290 kilomeetrit.