Poola laevakaitse raketikompleksid, Norras toodetud NSM-id (naval strike missile) olid esimest korda Eestis 2019. aastal. Siis paiknesid need muu hulgas Saaremaal.

Raketi laskeulatus on 200 kilomeetrit. Merel on sihtmärgid, mida tuvastatakse mereväe ja PPA laevade ning Poola drooni abil. Kodus kasutavad poolakad ka satelliiti.

Mereoperatsioonide juhtimiskeskuses ehk MOK-is Tallinnas kogutakse teave ja sealt delegeeritakse tagasi tulekäsk, mille peale Poola üksus tulistab. Eestis toimub taktikaline õppus, lahinglaskmist ei tehta.

"Me kuulume mereväe juurde ja meie ülesanne on takistada mereala valdamist teie saarte, Hiiumaa ja Saaremaa, ümber. Käsud tulevad teie mereoperatsioonide juhtimiskeskusest, et kaitsta Eesti territoriaalvett," rääkis Poola mereväe raketiüksuse ülem mereväekapten Premyslaw Karas.

Eesti mereväe ülem ütles, et võrreldes 2019. aastaga on Eesti mereseiresüsteemid arenenud. Tänavu on peaeesmärk sidekanalite töölesaamine. Ja ilm nöögib.

"Ei ole näha ja väga märg on. Pilved on madalad ja kõik see, mida kliima pakub," ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Eestis on käimas meremiinide ja rannakaitsekomplekside hange.

Teisipäeval vaatas kaitseväe juhataja Martin Herem kaitseministeeriumiga üle võimalikud kärpekohad ja veel sel nädalal esitab ta ettepanekud kaitseministrile. Herem ütles, et rannakaitse võimekust kärped ei ohusta.

"Selle hanke väljakuulutamine, ma loodan, on päevade küsimus. Ja selle võimearendusega me läheme edasi. Sellesama võimearenduse pärast me neid kärpeid ka teeme. Nii et see ohus ei ole," kinnitas Herem.

Ka meremiinide ost on endiselt kavas, kinnitas Herem.

"Miinide hankimine tuleb. Ja ma arvan, et sellega me oleme veel kaugemale jõudnud kui rannakaitserakettidega. Ja tõenäoliselt me kirjutame sellel aastal alla lepingule," ütles Herem.

Poola merekomponendi ülem kontradmiral Kristofer Jaworsky lendas Poolast kohale oma üksust üle vaatama. Vestluses eestlastega puudutati ka seda, kes annab kriisiolukorras käsu rakett välja lasta. Praegu pole harjutusse kaasatud poliitiline mõõde, sest ei Eesti ega Poola väejuhatus ei langeta iseseisvalt otsust mingi meresihtmärgi hävitamiseks.