Käimas on TTJA mobiilside viienda põlvkonna ehk 5G sageduslubade oksjonid. Seal osalevad neli operaatorit: Tele2, Telia, Elisa ja Leedu ettevõte Bite Lietuva, kes konkureerivad kolmele erinevale 5G sagedusalale.

Hetkel käib konkurss sagedusalas 3600 MHz kolmele sagedusloale. Kolmest esimese enampakkumise võitis Elisa hinnaga 7,2 miljonit eurot.

Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli hindas ebaõiglaseks seda, et Tele2 sai endale aastatel 2016–2017 kaks plokki sagedusalas 2300 MHz. Nimelt ostis operaator ära lube omavad ettevõtted Televõrgu AS ja ST-Network OÜ.

"Kui riigi investeeringuid rahapuuduse tõttu hoogsalt kärbitakse, tehakse samas eraettevõttele miljonitesse eurodesse ulatuv kingitus," ütles Polli ERR-ile.

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailani sõnul kohtleb riik kõiki taotlejaid võrdselt. Tele2 sai tema sõnul kõnealused kaks plokki, kui ühines ettevõtetega, millel olid sagedusload juba olemas: Televõrgu AS ja ST-Network OÜ. Seega sai Gailani sõnul Tele2 need sagedusload õiguspäraselt.

Polli sõnul on avalikus vaidluses kaks olulist küsimust käsitlemata jäänud. Esiteks ei vasta Tele2 nii-öelda päritud sagedusload enam samadele tingimustele kui aastatel 2006 ja 2010, mil need väljastati, ütles ta.

"Vahepealsel ajal on riigipoolne vastutaja TTJA sageduste kasutamise tingimusi Tele2 kasuks muutnud, laiendades sageduse kasutusõiguse piirkondlikust üleriiklikuks ning laiendades algselt määratud tehnilist kasutusala," rääkis Polli.

Polli sõnul soetasid Televõrgu AS ja ST-Network OÜ omal ajal hoopis midagi muud, kui nüüd Tele2-le anti.

"Väide, et vahepeal on tingimusi Tele2 kasuks muudetud, ei vasta tõele," sõnas aga Gailan, "Sagedusala 2300 MHz jagati kolmeks üleriigilise kasutusega vahemikuks juba aastal 2010."

Gailani sõnul ei saanud tol ajal 2300 MHz sagedusala mitte konkursiga, vaid taotleda võisid kõik soovijad. "ST-Networki loa tingimusi muudeti sel aastal (2010) vastavalt ja Televõrgu AS-le juba väljastati 30 MHz riba üleriigiliseks kasutuseks," ütles ta.

Gailani sõnul oli ST-Networki loal raadioside teenistus uue õigusaktiga juba vastavusse viidud. Kõnealune sagedusala oli mõeldud elektroonilise side jaoks maapealses süsteemis.

"Televõrgu AS loal oli veel märgitud endise õigusakti kohane kasutus, ehk liikuva maaside lairiba raadiovõrk, mis Tele2 loal viidi vastavusse õigusakti ehk Eesti raadiosagedusplaaniga," rääkis Gailan, "Antud muudatused tehti sel hetkel kehtinud õiguse alusel. Seega sai Tele2 kaks luba üleriigiliseks kasutamiseks."

Toomas Polli hinnangul on teine probleem, et TTJA on vahepeal Tele2-le kuuluvad sagedusvahemikud ümber mänginud ja loonud nii ühele operaatorile tugeva konkurentsieelise. Nimelt kasutasid enne mõlemad, nii ST Networks kui ka Televõrgu AS ühte väiksemat sagedusvahemikku 2300 MHz alas.

"Tänaseks on aga üllatuslikult selgunud, et 2017. aastal liideti need senised kaks eraldi asunud vahemikku üheks suureks ja kõrvuti asuvaks sagedusvahemikuks," lausus Polli. Seega paigutas tema sõnul riik sagedused ühe operaatori huvides ringi ning jagas sagedusala ilma avaliku oksjonita ümber.

Gailani andmeil asendati tõepoolest sagedusvahemik 2360–2390 MHz 2017. aastal sagedusvahemikuga 2330–2360 MHz.

"Sageduste vahetamine oli põhjendatud, kuna sagedusvahemikku 2360–2390 MHz kasutatakse ka riigikaitse otstarbel," lausus Gailan, "See ei ole ümber mängimine, vaid Eesti riigi kaitse huvide eest seismine, mis kokkuleppel ettevõttega tehti. Ehk tavapärane raadiosageduste halduse tegevus. Tele2 kasutusse jäi peale muudatust sama suur ressurss."

Rääkides konkurentsieelistest, siis kasutab just Elisa Gailani sõnul konkurentidest kõige suuremat sagedusressurssi.

Polli sõnul oleks arusaadav, kui sellised sagedusala muudatused tehtaks ajutiselt – selleks, et enne 2300 MHz sagedusala oksjonile minekut seda testida saaks.

"Me ei saa kuidagi heaks kiita aga olukorda, kus ühele operaatorile tekitatakse kõigepealt tasuta suur sagedusplokk ning sagedusala kasutust määravale konsultatsioonile ja avalikule oksjonile pannakse vaid ülejäävad riismed," rääkis Polli.

Gailani sõnul lähtub TTJA 2300 MHz sagedusalas sageduslube väljastades või muutes tol hetkel kehtivast Eesti raadiosagedusplaanist. See peab olema omakorda kooskõlas vastava sagedusala kohta käivate Euroopa õigusaktidega. Kui muutub Euroopa regulatsioon, muudetakse ka Eesti raadiosagedusplaani.

Samas tuleb Polli kinnitusel arvestada, et väikeste eraldiseisvate sagedusvahemike väärtus on kordades väiksem, kui kõrvuti asuvate suuremate sagedusplokkide väärtus. Järelikult mida suurem on katkestusteta sagedusriba pikkus, seda paremat teenust saab tarbija.

Ka operaatorile on see väärtuslikum ning Polli sõnul peaks ploki omamise hind selle võrra kõrgem olema.

"Tele2-e vaatenurgast lähtudes tehti 2017. aastal äärmiselt kasulik diil, arusaamatuks jääb aga, miks sellist tehingut peaks tulevikku vaatavalt riik jätkuvalt aktsepteerima," ütles Polli.

Lisaks ei lepi sellise konkurentsi moonutamisega Polli sõnul ka teised Eesti operaatorid: "Eestis on siiski tavaks sagedused kasutusele anda avalikel ja läbipaistvatel oksjonitel, kus reeglina võidab kõrgeima hinna pakkuja." Polli leiab, et selline tegutsemine tähendaks riigile täiendavat maksutulu ja operaatoritele avatud konkurentsi.

"2300 MHz sagedusala välja andmise osas pole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, miks teisiti käituda," lausus Polli. "Mõistagi läheb ka sagedusplaani omaniku ehk ministri poole teele ettepanek 2300 MHz sagedusala välja anda ausa konkurentsi tingimustes." Vastasel korral jääb tema sõnul riigil saamata miljoneid eurosid.

"TTJA leiab, et Elisa pahameel ei ole õigustatud, kuna Tele2-le load on omandatud õiguspäraselt," ütles Gailan, "Lisaks omab Elisa ise konkurentidest rohkem sagedusressurssi."