Swedbanki uuring: kolmandik eestlastest peab end keskklassiks

Inimesed turul.
Inimesed turul. Autor/allikas: SCANPIX/Sakala/Marko Saarm

33 protsenti Eesti inimestest peab ennast keskklassi kuuluvaks, mis on nelja protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal, selgub Swedbanki uuringust.

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Mari-Liis Jäägeri sõnul pidas enamik vastanuist, 51 protsenti, ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks. 

"Hea meel on tõdeda, et puudust kannatavate vastajate osakaal on vähenenud 14 protsendilt kümne protsendi peale. Kuid seal ikkagi on suurenenud vanemate inimeste, eestlaste ning naiste osakaal," ütles Jääger.

Jõukaks pidas ennast kuus protsenti vastanutest.

"Keskmisest sagedamini liigitavad end keskklassi ja jõukamatesse klassidesse kuuluvaks noored vanuses 18–34," rääkis Jääger. "Madalama keskklassi ja vaeste hulka kuuluvaks loevad end keskmisest sagedamini 50–70-aastased."

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on uuringu tulemused üllatavad. "Tundub, et Eesti elanikud on suured optimistid nii oma eluea kui ka sissetulekute osas," rääkis ta. "Inimesed tajuvad keskklassi sissetulekuid oluliselt kõrgemana, kui need tegelikult on."

Uuringus ütlesid inimesed, et keskkklassi netosissetulek võiks olla vahemikus 1800–2400 eurot. Tegelik Eesti keskmine sissetulek on aga 700–1700 eurot.

Uuringule vastanud pakkusid, et kesklassi neljaliikmelisel perel võiks kuus vaba raha olla umbes 1000 eurot, ütles Elmik. "Tegelikkus on see, et neljaliikmelisel perel on vaba raha, mis kulub meelelahutusele, kolm korda vähem: umbes 300 eurot kuus," lausus ta.

Seega jääb pärast sundkulude katmist ühele Eesti keskklassi pere liikmele vaba raha kätte 50–125 eurot.

Elmiku sõnul leidsid vastajad, et keskklassi kodanikul võiks sääste olla vähemalt kolme kuni kuue kuu sissetulekute jagu, kuid tegelikult on Eesti inimestel sääste vähe.

"Kui me vaatame Swedbanki kliente, siis 70 protsendil on sääste vähem kui on nende ühe kuu sissetulek," ütles Elmik. "Säästud on pigem jõukuse tunnus."

Uuringust selgus ka, et 81 protsenti eestimaalasi on oma elukoha omanikud, nii laenuga kui ilma.

Kuid sageli on need eluasemed üsna väikesed ja kehvas seisus, rääkis Elmik. "Paljudes majapidamistes ei ole kas tualetti või jooksvat vett või sooja vett," ütles ta.

Võrreldes sama uuringu 2018. aasta tulemustega on elukoha omamine tähtsamaks muutunud, kuna kinnisvara hinnad on kasvanud mitu korda kiiremini kui sissetulekud, ütlesid Swedbanki spetsialistid.

Uuringust selgus ka, et 47 protsenti Eesti leibkondadest omab autot.

"Kui me vaatame meelelahutust, siis see üleüldiselt on kättesaadav," sõnas Elmik. 96 protsenti peredest saab endale vähemalt kord kuus kohviku või restorani külastust lubada. 77 protsenti saab ka kord aastas välismaale reisida.

Vastajad pidasid kõige olulisemaks keskklassi tunnuseks isiklikku eluaset.

Samuti on säästud Jäägeri sõnul inimestele oluliselt tähtsamaks muutunud. Noorte jaoks on aga oluline endale võlakohustusi ja ka nende tagasi maksmist lubada, ütles ta.

Ökonomist: keskklass on ühiskonnale oluline

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul panustab suurem keskklass majanduse kasvamisse rohkema tarbimise ja suuremate investeeringutega. "Samuti tugev ja suur keskklass peaks aitama kaasa demokraatlikumale ja ka mittepopulistlikule riigijuhtimisele," lausus ta.

"Kõige levinum on keskklassi määratlemine sissetulekute kaudu," rääkis Mertsina. "Aga samas on võimalik arutleda ka selle üle, milline on keskklass näiteks tarbimise järgi, varade järgi, väärtuste järgi."

Mertsina sõnul on Eesti tarbija ostujõud viimase kümne aastaga väga tugevalt tõusnud: "Palgad on kasvanud 85 protsenti, hinnad aga alla 40 protsenti."

"Praegu tõepoolest palga kasv iseenesest on tugev, aga kuna inflatsioon ületab palgakasvu, siis on ka ostujõud juba eelmise aasta lõpust alates läinud langusesse ja see langus on praegu väga tugev," rääkis Mertsina.

Eesti tööhõive määr on pikemas vaates tõusnud – see on Euroopa kontekstis kõrge, märkis Mertsina. Töötuse määr on tema sõnul pigem madalamapoolsem.

Kõnealuse uuringu viis läbi uurimisfirma Norstat ning vastajaid oli 1100 vanuses 15–74.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: