Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis, et Eesti majandus taastus koroonakriisist küllalt kiiresti ja eelmise aasta lõpuks oli majandusolukord juba üsna tugev.

"Samas eelarvestiimul on jäänud jätkuvalt majandusele peale. Ja pensionifondidest vabanenud raha jõudis majandusse üsna hiljuti ja ilmselt on jätkuvatel kuudel veel sinna jõudnud," lausus Oja.

Oja hinnangul hakkab hinnaralli tarbimist mõjutama pigem aasta teises pooles.

"Esialgu me arvasime, et see hakkab tugevalt tarbimist allapoole tooma, viimaste kuude andmed viitavad, et see nii ei ole läinud, inimesed on hakanud rahaliselt rohkem kulutama. Tarbimises tugevat tagasilööki pole veel olnud. Arvan, et suurem mõju jõuab kohale sügisel ja järgmisel talvel, kui jõuavad kohale uued küttearved, mis on veel suuremad kui eelmisel talvel," lausus Oja.

Kaupmeeste kinnitusel on muutust tarbijate käitumises siiski juba märgata.

"Esimestel kõrgema inflatsiooniga kuudel ei olnud see nii märgatav, kuid juuni on ehk esimene kuu, kus mustrid on selgemalt muutunud. Kui vaadata, kuidas ostukorvis on muutunud soodushinnaga kaupade osakaal, siis see on rekordilisele tasemele jõudnud – pea 40 protsendile, selline see tavaliselt juunikuus ei ole," ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Sama tendents kehtib ka tanklates.

"Kõrged kütusehinnad on tarbimist mõjutanud ja seda ennekõike maapiirkondades. Kui võrdleme tänast seisu aastatagusega, siis langus on Harjumaal  kaheksa kuni kümme protsenti ja maakohtades, kus hinnatundlikum tarbija, on langus 10 kuni 12 protsenti," lausus Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Viimastel päevadel on nafta hind maailmaturul langema hakanud ja neljapäeval jõudis see hinnalangus ka Eesti tanklatesse. Sülluste sõnul on bensiin 95 liitri hind langenud 7. juuni tipust ehk kahelt eurolt ja 17 sendilt 12 senti.