"Loomulikult on sellel kahetine mõju – Eesti ekspordile positiivne, impordile negatiivne ehk et eksportijad võidavad, aga importijad või need, kelle tootmissisendid sõltuvad impordist, kaotavad euro kursi langusest," ütles Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel kolmapäeval ERR-ile. "Aga summa summarum on selle mõju siiski tagasihoidlik võrreldes energiahindade tõusuga," rõhutas ta.

Luikmel selgitas, et ligikaudse hinnangu kohaselt jõuab vahetuskursi liikumisest umbes üks viiendik inflatsiooni.

"Kui tavaliselt suudaksid tootjad sellise kursimuutusest tingitud hinnatõusu oma marginaali arvelt ära siluda, siis praegu on see keerulisem, kuna valitseb üldine hinnatõus ning meeleolu, et hindu võibki tõsta," märkis ta.

"Aga tänaste inflatsiooninumbrite juures on vahetuskursi muutumise mõju olnud siiski märkamatu, sest energiahindade tõus on olnud nii palju suurema mõjuga," lisas keskpanga osakonnajuht.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et dollari kallinemisel ei saa väga suurt mõju olla, kuna valdav osa – isegi kuni 90 protsenti – Eesti väliskaubanduse arveldustest tehakse eurodes.

Dollarites arveldatakse mõnedes kaubagruppides nagu mineraalsed kütused, osalt masinate ja seadmete ning ka elektroonika kaubanduses. Võib-olla näiteks 5G-seadmed, mida Eestis asuvast Ericssoni tehasest USA-sse eksporditakse, müüakse dollarites, rääkis Mertsina.

Ka tema tõdes, et dollari kallinemine võib Eestit mõjutada impordi kallinemise kaudu, aga samas peaks euro nõrgenemine dollari suhtes soodustama dollarites arveldavaid eksportööre.

Mertsina tõi esile ka autokütuste müüki, kus müüjad põhjendasid 2020. aastal kütuste hinna alandamata jätmist ajal, kui maailmaturu hind langes, sellega, et dollari kurss euro suhtes kallines.

Ka LHV panga majandusekspert Heido Vitsur rõhutas, et euro kursilangus dollari suhtes kajastub eelkõige toorme hindades, mida maailmaturul müüakse dollarites.

Kui tavaliseks dollari ja euro vahetuskursiks hinnatakse 1 euro = 1,2 dollariga, siis nende kursside võrdsustumine tähendaks sisuliselt ju kütuste hinnatõusu umbes kuuendiku võrra, märkis Vitsur.

Dollari kallinemise üheks põhjuseks euro suhtes pidas Luikmel seda, et USA Föderaalreserv on inflatsiooni pidurdamiseks asunud intresse varem ja jõulisemalt tõstma kui Euroopa Keskpank. See tähendab, et kui eurode hoiuseintressid on veel nullis, siis dollari intressid on kõrgemad ning see on tekitanud motivatsiooni omandada dollareid ning sellega viinud üles dollari kursi.

Euro kurss dollari suhtes langes juuli alguses viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Dollarites käib viiendik Eesti kaubavahetusest

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa edastatud andmete kohaselt oli eelmisel aastal umbes viiendik Eesti väliskaubandusest dollarites, kusjuures Eesti ekspordis on dollarites kauplemine isegi pisut suurema osakaaluga.

Impordi väärtusest toimus 2021. aastal 78 protsenti eurodes, 20 protsenti dollarites ning 2 protsenti muudes valuutades.

Ekspordi väärtusest toimus 2021. aastal 75 protsenti eurodes, 22 protsenti dollarites ning 3 protsenti muudes valuutades.

Imporditavatest kaubagruppidest on suurima dollaris arveldamise osakaaluga mineraalkütused, -õlid ja nende destilleerimissaadused, kus dollarites käib 64 protsenti kaubavahetusest. Elektrimasinate ja -seadmete, helisalvestusseadmete, TV-tehnika ja nende osade impordist on dollarites 21 protsenti ning tuumareaktorite, katelde, masinate ja mehaaniliste seadmete ja nende osade kaubagrupis imporditakse 11 protsenti dollarites.

Ekspordist on sama mineraalkütuste kaubagrupis dollari osakaal 72 protsenti, elektrimasinate kaubagrupis 37 protsenti ning raua ja terase kaubagrupis 36 protsenti.