Rahandusministeerium ütleb, et see lähtub erinevast arvestamise viisist ning niikuinii on kõik hinnangud esialgsed ja umbkaudsed. Opositsioon peab juttu koalitsioonileppe 270 miljoni eurost mõju eelarvele utoopiaks ja ütleb, et tegelik mõju on mitu korda suurem.

"See, mis koalitsioonileppes on kokku lepitud, väidetavalt 270 miljonit, on peretoetused, hoolekanne, eestikeelne haridus. Energiahindade leevendamisega selles numbris arvestatud ei ole. Ka rahandusminister on välja öelnud, et see maksab veel circa 250 miljonit. Lisaks on vastu võetud otsus laiapõhjalise riigikaitse investeeringute ja kulude kohta, mis maksab järgmine aasta kuskil 350 miljonit," ütles Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab.

"Seesama eestikeelse hariduse 10 miljonit, see ei ole ligilähedaltki selline summa, millega seda reformi ära teha. Siin me räägime kindlasti umbes 100 miljonist ehk, et see asi ära teha. Nii et need numbrid on selgelt blufitud allapoole," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Rahandusministeerium ütles, et nende hinnang kajastas eelarvelist mõju. Näiteks energiameetmete rahastamisallikad on suures osas ülejääk varasemast.

"On juba teada rahastamisallikad, näiteks energiameetmed, mida samuti on kolm erinevat meedet koalitsioonileppes otsustatud, nende maksumus kokku on ca 100 miljonit, aga neil ei ole mõju eelarvele, sest nende rahastamisallikas on juba eelmise perioodi energiatoetuste jääk, kus samuti jäi circa 100 miljonit eurot kasutamata. Samuti CO2 rahad ja reservid, sellel ei ole mõju eelarvepositsioonile," ütles rahandusministeeriumi riigirahanduse juht Kadri Klaos.

Klaose sõnul on kõik arvestused esialgsed kiirhinnangud, mis täpsustuvad peale rahandusministeeriumi majandusprognoosi avaldamist ja eelarveläbirääkimiste käigus.

Koalitsioonilepingut on kritiseeritud ka koalitsioonierakondade seest. Sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski pole rahul selle metsandust ja energeetikat puudutavate osadega.

"Metsanduse valdkonnas on avalik diskussioon kaldunud liiga ühekülgseks ja metsanduse sektoris töötavate inimeste huvid ei ole leidnud piisavalt kajastamist, kõik need üle 30 000 inimese, kes igapäevast leiba selles valdkonnas teenivad. Energeetika teemal - rääkida aastal 2030 puhta elektri tootmisest ilma rääkimata tuumaenergeetikast on intellektuaalselt solvav," ütles Kaplinski.