Kaitsevägi tahab USA-lt soetatavad HIMARS-id kahe aastaga kasutusele võtta

Foto: Simmo Saar

Balti riigid hangivad USA raketisüsteemid HIMARS, mis on kasutusel Ukrainas ja mille hangib ka Poola. USA julgeolekukoostöö agentuur andis loa kuni 500 miljoni dollari ulatuses raketisüsteemi müügiks Eestile, tarvis on veel kongressi heakskiitu. Eestil pole plaanis esialgu terve lubatud summa ulatuses raketisüsteeme osta.

HIMARS – tõlkes kõrge mobiilsusega suurtükiväe raketisüsteem – oli esmakordselt Eestis 2016. aastal. Kõrge mobiilsus tähendab ratastel sõidukit vastandina roomikutel soomustatud süsteemile. Viimati lasti HIMARS-i tänavu õppusel Siil Saaremaal.

Olulisim on laskemoon ja selle sihitamine, milles hakkab toimuma koostöö ameeriklastega.

"Praegu me küsime seda laskemoona, mis on ka kasutusel, mida on ameeriklastel, teistel ladudes olemas – kuni 70 kilomeetri laskekaugusega täppisrakette ja kuni 300 kilomeetri kaugusega täppisrakette," lausus kaitseväe peastaabi võimeloome jaoskonna ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

"Ning täiendavalt on Lockheed Martinil arenduses kuni 500-kilomeetrine rakett, mille nimi on Prism. Meie ootus on see, et nii kui see arendusest valmis saab, saaksime meie ka selle hankida," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

Samad süsteemid on Poolal, kes kavatseb neid  juurde hankida 500. HIMARS-id hangivad endale ka Leedu ja Läti.

"See on Balti koostööprojekt. Balti kaitseministrid on kokku leppinud, et mitmikraketisüsteem ostetakse ühiselt. Selleks on alla kirjutatud koostööleping. Mõte on see, et me läheme kõik sama süsteemi peale. Eesti jõudis ette, aga ma olen täiesti veendunud, et Läti ja Leedu tulevad järele," lausus Salm.

"HIMARS on üks väheseid süsteeme, mida ameeriklased kohe alguses pakkusid ukrainlastele, mis tähendab seda, et ei teki poliitilisi tõrkeid süsteemi kiireks tarnimiseks või ka laskemoona kiireks tarnimiseks Eestile," märkis Mäesalu.

"Meie osa nendest süsteemidest on tegelikult tänaseks USA valitsuse poolt tootva ettevõttega juba lepingus. Ja nende tootmine tegelikult juba käib," ütles kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Saar.

USA julgeolekukoostöö agentuur andis loa kuni 500 miljoni dollari ulatuses raketisüsteemi müügiks. Kui kongress selle kinnitab, pole lisaostudeks eraldi luba vaja. Esialgu on Eestil plaanis osta umbes poole ulatuses sellest summast, millest omakorda osa kulusid kannab USA.

"Keskeltläbi kuskil pool sellest projektist rahastab USA," märkis Saar.

Ettevalmistused on käinud juba mõnda aega, ütleb kaitsevägi.

"Väljaõpe algab üsna pea ja – ütleme järgmise kahe aasta jooksul on need rakenduses," ütles Mäesalu.

Mitmelasulised raketisüsteemid on praegu Eestis olemas NATO lahingugrupi Briti üksusel, mis õppustel Siil nendest ka tulistas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: