HIMARS-id tõstavad Venemaa jaoks oluliselt agressiooni hinda

Foto: Kaitseväe peastaap

Kui Eesti omandab Ameerika Ühendriikidelt mobiilsed mitmikraketiheitjad HIMARS, siis see sunniks Venemaad tugevalt oma seniseid rünnakuplaane ümber tegema ning muudaks tema jaoks Eesti ja üldse Balti riikide ründamise märksa kulukamaks, selgitas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

"Esiteks, see loob meile esimest korda võimaluse vastast mõjutada tema oma territooriumil. See tähendab seda, et [tema] varustuskanalid, juhtimispunktid ja kõik muu on meie tuleulatuses - tavapärast rakettidega 70-80 kilomeetrit, ATACMS-rakettidega 300 kilomeetrit," rääkis Salm pikemas usutluses ERR-ile.

Ta viitas sellele, et Venemaal on sõjaväebaasid Balti riikide piiride lähistel ning suur osa nende varustusteedest käib raudteed pidi.

"Ehk me sunnime vastast oma agressiooni hinda märgatavalt tõstma. Kui nemad teavad, et me suudame mingisuguseid sihtmärke hävitada, siis nad peavad hakkama otsima alternatiivseid lahendusi. Aga alternatiivsed lahendused on märkimisväärselt kallimad. Eesti ründamine, Balti riikide ja NATO ründamine selles kontekstis muutub vastase jaoks märkimisväärselt keerukamaks ja kallimaks," kirjeldas kantsler Salm.

USA mobiilsete mitmikraketiheitjate HIMARS transportimine Ämaris. Autor/allikas: Simmo Saar

Teine HIMARS-ite kasutuselevõtuga kaasnev aspekt on laiemalt Balti riikide kaitsmise korraldamine, selgitas Salm.

"Esimest korda või tegelikult teist korda, kuna laevavastased raketid teevad sama välja, on olukord, kus Balti riikidel on sellise laskeulatusega relvad, mis võimaldavad vastast mõjutada üle Balti riikide piiride, ehk Balti riigid muutuvad Venemaa vaates reaalselt üheks lahingutandriks, üheks operatsioonialaks ja samamoodi muutub see üheks operatsioonialaks meie poolt vaadates," rääkis ta.

"Ehk jällegi - see vägede ja relvastuse hulk, millega vastane peab arvestama, muutub oluliselt suuremaks ning tegutsemisvõimalus oluliselt ahtamaks. See jällegi tõstab agressiooni hinda, vähendab tõenäosust, et Eesti vastu sõjaline konflikt peaks kunagi juhtuma ja jällegi teenib otseses mõttes seda eesmärki, millega me siin igapäevaselt tegeleme - sõda on võimalik ära hoida ainult siis, kui me selleks igapäevaselt valmis oleme."

Eesti otsustas HIMARS-ite kasuks nelja põhjusel

Salm selgitas, et enne HIMARS-ite ostu otsust kaalus kaitseministeerium ja kaitsevägi ka teisi sarnast tüüpi relvi ning ehkki oleks olnud võimalus saada ka mitmikraketiheitjaid odavamalt või kiiremalt, valiti USA ettevõtte Lockheed Martini toodang neljal põhjusel.

Esmalt tõi ta välja koostöötalitlusvõime liitlastega, mis puudutab nii sihtmärkide kohta info jagamist kui väljaõpet. Kuna HIMARS-id on ka Poolal ja need on ka Saksamaal paiknevate USA vägede relvastuses, siis annab see võimaluse liitlastega ladusamalt koostööd teha.

Teine argument HIMARS-ite kasuks otsustamisel oli võimalus kriisi ajal laskemoonavarusid täiendada. "See on argument, mis Ukraina näitel ei vaja täiendavat selgitust. Ainus koht, kus me täna võime suhteliselt kindlalt öelda, et meie süsteemide laskemoonavarusid saadakse kiirelt täiendada, on Ameerika Ühendriikide süsteemidega. See on paraku täna fakt, mida ükski teine liitlane meil maailmas vastu panna ei suuda," tõdes Salm.

Kolmandaks tõi ta välja, et Balti riikide omavahelise koostöö, selle, et ka Läti ja Leedu on otsustanud samu süsteeme soetada ning Balti riikide kaitseministrid on kokku leppinud, et arendavad neid süsteeme koos. "Eesti on siin lihtsalt kõige kiiremini edasi liikunud, kuna riigikaitse rahastus on siin kõige tormilisemalt arenenud. Aga ma olen täiesti veendunud, et Läti ja Leedu tulevad siin üsna kiirelt järgi ja koostöö selles osas käib," selgitas kantsler.

"Ja viimane argument, mis kindlasti ei ole kõige vähem tähtis, on see, et Ameerika Ühendriigid rahastavad läbi oma julgeolekuabifondide seda hanget väga suures mahus, mis sisuliselt teeb selle meie jaoks ka maailmas kõige soodsamaks süsteemiks," lisas Salm.

USA mobiilsed mitmikraketiheitjad HIMARS 2022. aasta mais õppustel Saaremaal. Autor/allikas: Kaitseväe peastaap

Kaitseministeeriumi kantsler selgitas, et Eesti on mitmikraketiheitjate hankimisega tegelenud viimased pool aastat ning jõudnud etappi, kus Ameerika Ühendriikide agentuur, mis tegeleb relvade müügiga teistele riikidele, on esitanud kongressile küsimuse, kas võib neid müüa.

"See on tavapärane protsess, mida tehakse absoluutselt kõikide riikidega ja seesama agentuur on nüüd vastavalt läbirääkimistele Eestiga selle dokumentatsiooni kokku saanud ja nüüd kongressilt seda luba küsitakse. Ja meil on päris suur enesekindluse arvata, et see luba sealt üsna kiiresti peakski tulema. Ja juhul, kui see on tulnud, siis me liigume täpsemalt juba läbirääkimiste ja hankeprotsessiga edasi," rääkis ta.

Jätkuvad läbirääkimised ja hankeprotsess tähendavad selle täpsustamist, kuidas hakkab käima väljaõpe, süsteemide hooldus, laskemoona soetamine.

Hanke maksimaalne suurus on 500 miljonit dollarit ja ehkki Eesti kogu selles mahus hetkel HIMARS-eid soetada ei plaani, tagab see võimaluse vajadusel ilma täiendavat luba küsimata selle juurde käivat varustust juurde osta.

"Me täna teame seda, et meil on plaanis osta kuus laskeseadet, millest saab moodustada ühe patarei. Me teame ka seda, et plaanime osta nii tavapäraseid, 70-80 kilomeetrise laskekaugusega rakette, kuid oleme ka luba küsinud 300-kilomeetrise laskekaugusega ATACMS-rakettide jaoks, milleks kongressi peab loa andma. Ja samamoodi oleme rääkinud ka sellest, et hetkel on siis Lockheed Martinil arenduses täiendav rakett, mille nimi on PrSM, mille laskekaugus oleks kuni 500 kilomeetrit. Et juhul, kui see valmis saab - see võtab veel paar aastat aega - siis oleks meie hangitav süsteem ka valmis seda laskma ja meile seda ka müüdaks," selgitas Salm.

Kantsler ütles ka, et lühema lennukaugusega rakettide hind on üle 100 000 euro, 300-kilomeetri taha lendavate rakettide maksumus on 1,5 miljonit.

Kaitseministeeriumi kantsleri sõnul on Eesti siht saada HIMARS-id 2024. aasta lõpuks Eesti relvastusse.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: