Herem: Venemaal ei ole õnnestunud ukrainlasi murda

Foto: ERR

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles ETV saates "Ukraina stuudio", et lõunapoolsete alade tagasivõtmiseks läheb Ukrainal vaja läänelt täiendavalt relvi ja laskemoona. Ukraina inimesi ei ole aga tema sõnul õnnestunud venelastel murda ja ta ei näe, et see oleks ka lähiajal juhtumas.

Herem rääkis, et Ukrainat külastades avanes talle sürreaalne pilt, mis samas näitab Ukraina riigi ja elanikkonna tugevust.

"Umbes kaks kilomeetrit kohast, kus toimub suurtükiduell, müüb Harkivis inimene maasikaid, vanapaar ootab valgusfoori taga rohelist tuld, keegi niidab trimmeriga haljasala ja kollane traktor samal ajal kaevab kaevikuid linnapiiril. Ja eile puruks lastud maja klaasikillud ja risu on juba ära koristatud ja mõned inimesed rahulikult otsivad sealt oma asju. Selline väga mitmekesine pilt, mis näitab, et ukrainlasi mingil moel murda pole küll õnnestunud ja ma ei näe, et see niipea juhtuks," rääkis Herem.

Tsiviilobjektide pihta laseb Venemaa Heremi sõnul rakette nii hirmu külvamiseks kui ka oskamatusest ja lohakusest.

"Osaliselt nad lasevad ka mööda. Nende samade tiibrakettide lennukõrgus planeeritakse peamiselt maareljeefi järgi, aga ei võeta arvesse taristu reljeefi. Ja siis mõned majad jäävad lihtsalt ette. See ette jäänud hoone kindlasti ei olnud sihtmärk, sihtmärk oli teiselpool maja," rääkis Herem.

Zaporižžja või Vinnõtsja pommitamine tehti Heremi hinnangul tõenäoliselt moraali langetamise eesmärgil.

Herem rääkis, et Venemaa on hakanud kasutama rünnakutes ka laeva- ja õhutõrjerakette.

Herem ütles, et Ukraina sõdurid teevad iga päev kangelastegusid ja lisas, et inimesed ei hooma seda sõjategevuse mastaapi, mis seal käib.

"Me ei näe neid asju siit, aga seal tehakse kangelastegusid. Keegi eriti ei räägi sellest, et kolmapäeval Bahmuti lähedal löödi tagasi üle 40 Vene tanki rünnak. Ja see on kõik igapäevane," lausus Herem.

Kõige märkimisväärsemaks pidas Herem rinde praegusel kujul püsimist. "Ma ei kujuta ette seal mingi kiire arengu toimumist kummaski suunas," ütles ta.

"Lõunapoolsete alade tagasivõtmine on kindlasti väga raske. Neil on kindlasti vaja lääne abi nii relvastuse kui ka laskemoona näol. Ukrainlaste plaan on see, et tuleb lihtsalt likvideerida vaenlast niipalju kui võimalik ja võib-olla nad siis keeravad otsa ringi," sõnas Herem.

Herem rääkis, et Venemaa panustabki rünnates just massile ning selle juures ei mängi suurt rolli isegi ohvitseride hukkumine ja puudus.

"Venemaa lihtsalt tuimalt tungib edasi, sõltumata oma kaotustest ja siis üritab seda kuidagi suurtükiväega kompenseerida. Tulemus on see, et kohati ukrainlased ka taganevad. Aga see hind venelaste jaoks on ikkagi kohutavalt suur," lausus Herem.

Rääkides Ukraina tehtud täppisrünnakutest Vene laskemoonaladude pihta, ütles Herem, et see sai võimalikuks tänu lääne relvastusele. "Tegelikult kõik 155 mm haubitsad ja loomulikult USA-st tulnud HIMARS-id. Nad kõik on täpsed.  See tekitab venelastele seda probleemi, et nad peavad oma varusid veelgi tahapoole viima," sõnas Herem.

Lahingmoona rindejoonest kaugemal asumine tähendab Heremi sõnul seda, et Venemaa satub samasse olukorda, kus on olnud Ukraina. "Ta peab hakkama järjest enam tegelema Ukraina suurtükiväega. Venemaa rohi selle vastu oleks see, et ta suudaks Ukraina suurtükiväe maha saada, aga see on üsna keeruline."

 Sel nädalal teatas USA, et Venemaa on küsinud Iraanilt lahingdroone. Heremi sõnul droonid sõja pilti suurt muutust ei tooks.

"Tegemist on lihtsamalt seletades samasuguste vahenditega nagu Bayraktar, mis on küll telepildis väga efektiivne ja kindlasti väga palju kaotusi tekitanud Vene poolele, aga see ei ole olnud võti, millega sõda kuidagi muudetaks. Ma ei usu, et see mingit märkimisväärset muutust tooks," ütles Herem.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: