ELVL kritiseeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt viimasel ajal väljendatud seisukohti, mille kohaselt on gaasitarnete häiretest põhjustatud hädaolukorra lahendamine kohalike omavalitsuse ülesanne.

"Leiame, et olukorda, kus kaugkütte toimepidevus võib katkeda üleriigilise gaasipuuduse tõttu, ei saa lahendada kohaliku omavalitsuse tasandil. Üleriigiline gaasitarne häire või selle oht, ei ole kohaliku tasandi küsimus. Probleemiks on ka see, et isegi kui gaas on olemas, siis mis on selle hind ja mida see tähendab elanikele," leidis liidu tegevjuht Veikko Luhalaid.

Alternatiiviks maagaasile on teised kütused, kuid nende kasutuselevõtuks on vaja keskkonnaameti luba, mille jaoks on omakorda vaja otsustada, et kätte on jõudnud hädaolukord.

"Leiame, et antud juhul vastab olukord vähemalt kahele tingimusele – esineb märkimisväärne maagaasi tarnehäire ja turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust. Seega on tegemist riikliku hädaolukorraga või selle ohuga," lisas Luhalaid.

Ta selgitas, et soojusettevõtete poolt soojuse tootmise tagamise katkemise oht võib tekkida sellest, kui soojuse tootjatel ei ole võimalik hankida tootmiseks vajalikku maagaasi.

"Sellise olukorra tekkimine ei ole olemuslikult sõltuv konkreetsetest kohalikest omavalitsusest. Sellest tulenevalt tuleb lahendada maagaasi tarneraskustest tekkida võivaid olukordi kõikidele maagaasi kasutatavatele soojusettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele ühetaoliselt riiklikul tasandil juhitava hädaolukorra kaudu."

Luhalaid tõi ka välja, et juhul kui saadakse luba põlevkiviõli kasutamiseks, on seda vaja ka varuda. Põlevkiviõli mahud on aga samuti piiratud ja kaetud lepingutega.

"Selleks, et talvel saaks kasutada alternatiivseid energiaallikaid, tuleb sellega juba praegu tegeleda. Eeltoodust tulenevalt, teeme ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teha otsus maagaasi varustuse hädaolukorra kohta," kirjutas Luhalaid ministeeriumile saadetud pöördumises.

Keskkonnaamet: eriolukorra välja kuulutamine pole vajalik

Keskkonnaamet kommenteeris, et alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks pole vaja hädaolukorda kuulutada.

"Kui on soov võtta kasutusele kütuse liik, mis on ettevõtte keskkonnaloal märgitud alternatiivse kütusena, tuleb esitada keskkonnaametile taotlus alternatiivse kütuseliigi kasutuselevõtuks. Keskkonnaamet vaatab taotluse läbi ja küsib hinnangut sellele ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Selline menetlus on võrdlemisi kiire, vastus on võimalik saada mõne nädala jooksul," teatas amet.

"Kui on soov hakata kasutama kütuse liiki, mida ei ole ettevõtte keskkonnaloal märgitud, peab esitama keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse. See eeldab põhjalikku ettevalmistust ja analüüsi ka ettevõtte jaoks, et läbi mõelda tehnoloogia, mõjud keskkonnale, teha saasteainete arvutused," lisas amet.