Soojatootja Adven teeb ettevalmistusi selleks, et kaugküttevõrkudes hakata gaasi asendajana kasutama põlevkiviõli.

"Me oleme poole oma gaasikogusest hankinud, selle kätte saanud. Teise poole osas me oleme ootaval seisukohal, kui palju õnnestub asendada põlevkiviõliga ja kui palju gaasiga. Siin peavad katlamajades maaküsimused paika loksuma, et kuhu me saame põlevkiviõlimahutid paigutada ja samuti lubadega selgused majja saada," rääkis Baltikumi äri juht Juhan Aguraiuja.

Ettevõtteid, mis kasutavad gaasi ja millel on keskkonnaluba põlevkiviõli kasutamiseks, on 200. Keskkonnaameti hinnangul võiks umbes veerand neist taotleda erisust ehk nad võiksid vajadusel hakata kohe põlvkiviõli kasutama.

"Erisus tähendab seda, et kui keskkonnaloal on juba põlevkiviõli märgitud ehk ettevõttel on luba seda kasutada, aga üldjuhul reservkütusena, siis me anname erisuse seda reservkütust kasutada teatud perioodil, nii-öelda eirates mõningaid keskkonnanorme, sest põlevkiviõli on keskkonnavaenulikum kui gaas," selgitas keskkonaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius.

Juhul, kui aga gaasitarned taastuvad, näiteks tagab gaasivarustuse LNG terminal, siis tuleb ettevõttel, kus alternatiivina oli kasutusel põlevkiviõli, minna üle gaasile.

"Ettevõte peaks mõistliku aja jooksul korraldama uue hanke gaasi saamiseks. Seda hanget pole mõtet teha homme, kus me teame, mis olukord on, aga kui on näha, et gaasiturg stabiliseerub, siis on mõistlik hange teha, kui on mõistlikud tarnetingimused," ütles Kosenkranius.

Aguraiuja sõnul on vara öelda, kuidas mõjutab põlevkiviõli kasutamine sooja hinda.

"Tänastel andmetel on põlevkiviõli odavam ja see peaks teoreetiliselt tooma kaasa hinna languse tarbijale. Aga seda ei saa täna prognoosida, sest me keegi ei tea, mida kütuste hinnad teevad sügisel ja talvel," rääkis Aguraiuja.