Gaasi on vähe ja gaasi on piisavalt. Need meediasse paisatud väited on vastandlikud, aga selge on see, et kallis on gaas igatahes ja saabuv küttehooaeg muudab koduomanikud murelikuks.

Viimasel ajal on palju reklaamitud põlevkivist tehtud kütteõli kui kodumaist kiiret asendust Vene gaasile. Tõsi, kodumaine küll, aga rohepööret veel mäletate? Õigemini selle algust: eesmärki vabaneda keskkonda saastavatest ja taastumatutest fossiilsetest kütustest.

Hiljem on sellele lisandunud hulgaliselt muid plaane, justkui oleks eesmärk maailm ühe universaalse poliitikaga korda teha. Nii kuulutatakse ühelt poolt soovi fossiilsete kütuste tarbimist vähendada, teiselt poolt aga piiratakse omaenda taastuvate ressursside kättesaadavust. Euroopa Komisjonilt tulevad järjepidevalt täiendusmõtted õigusaktidesse, olgu neiks näiteks biomassi mittelugemine taastuvaks energiaallikaks või soov järjest uusi ja uusi metsaalasid majandamisest välja jätta.

Puit on jätkuvalt meie kohalik taastuv energiaallikas ning peamiselt kütteks sobivad hall-lepikud olnud Eesti erametsades pikalt alamajandatud.

Öeldakse, et puit on kallis ja saab varsti otsa. Puidu hind on tõesti tõusnud, aga kaugeltki mitte nii röögatult kui maagaasi maksumus.

Mõni aeg tagasi oli energiapuidu hind niivõrd madal, et metsaomanikel puudus huvi raiuda metsi, kust saab peamiselt ainult energiaks sobivat puitu, sest raiekulu ületas puidu eest saadava tasu. Miks peaks metsaomanik oma vara sandikopikate eest loovutama? Lisame eelnevale vaba turumajandusega kaasneva puidu ekspordi – meie puidu hind ja kättesaadavus sõltub ka üleilmsetest trendidest - ning defitsiidis hakkaski materjali nappima.

Pärast seda on metsamajandamise piiranguid järjest peale keeratud. Vähendatud riigimetsa raiemahtu, suurendatud kaitstavate metsade osakaalu (Eesti metsadest on kaitse all juba 30 protsenti) ja kõige rangemal moel Euroopas rakendatud kevadist raierahu. Sel kevadel oli raietegevus kaheks ja pooleks kuuks olulises ulatuses seisatud. Nii ei saagi puid turule tulla. See aga, mida on vähe, ongi kallis. Peab arvestama, et kui allkirjastame petitsioone metsade majandamise piiramiseks, tähendab see ka allkirja hinnatõusu toetuseks.

Erametsaliit on varemgi juhtinud tähelepanu, et meil on hulgaliselt sellist metsa, millest peale energiapuidu kahjuks muud ei saagi. Soojusmajanduses maagaasi asendamiseks puiduga piisab, kui täiendavalt turule tuua umbes 0,5 miljonit tihumeetrit puitu. Sellise lisakoguse varumine on teostatav ilma suuremate lisapingutusteta. Aastasest raiemahust on see alla viie protsendi.

Gaasiga kütmist on tihtipeale peetud mugavamaks kui metsaga jändamist. Biokütusena kasutamine on praegu ainukene reaalselt toimiv lahendus raie käigus paratamatult tekkivate raiejäätmete (oksad, ladvad) või madalakvaliteedilise tüvepuidu (näiteks mädaniku või kõverusega puud) efektiivseks kasutamiseks. See on puit, millest ei saa ehitada maju ega teha mööblit ehk pikema kestusega tooteid. See on puit, mida kasutades jääb tulu meie oma inimestele.

Muidugi ei ole puit paljudel juhtudel kiireks alternatiiviks. Gaasipõletisse puitu toppida ei saa, hakkepuit vajab täiendavaid hoiustamistingimusi jms. Lisaks ei piisa väga külma ilmaga vaid puiduenergiast ning tipukoormuste katmiseks on asendajat vaja. Siiski tasub jätkuvalt teha investeeringuid selleks, et võimalikult suures ulatuses gaas ja õli soojamajanduses puiduga asendada.

Kütteõli olgu sellel erakordsel küttehooajal ühekordseks lahenduseks. Oleme järgmiste talvede osas targemad mitte seades puidusektorile ebamõistlikke kitsendusi ning otsides viise, kuidas väikemetsaomanikku motiveerida seniseid majandamata madalakvaliteetseid metsi majandama nii, et tulevikus annaksid need kvaliteetsemat materjali.

Seni on sellist puitu, millel muud kasutust peale kütmise pole, meie metsades küllaga. Kui metsaomanikule on sellise puidu turule toomine võimalik, saame Eesti kodud mõistlike kuludega soojaks edaspidigi.