Esmaspäeva hommikul sõitis leukeemiat põdev üheksa-aastane Kaspar Martin Helsingisse immuunravi saama. Peret esindava Ellex Raidla vandeadvokaadi Ants Nõmperi sõnul oli tegu viimase õlekõrrega, sest ravita jäämisel oleks lapsel elulootust paariks kuuks. Raviarsti hinnangul võiks eduka ravi korral pikeneda poisi elu kahe kuni kolme aasta võrra.

"Ravivõimalused Eestis, mis on tegelikult täiesti head, on ammendunud, aga maailmas on veel ravivõimalusi. Kõige lähem ravivõimalus on Helsingis. Helsingi ülikoolis on uus moodne ravivõimalus, mis just sellele patsiendile sobis. Ainuke takistus oli poole miljoni euro puudumine," selgitas Nõmper.

Haigekassa keeldus poisi ravi kinni maksmast ning pere vaidlustas selle otsuse kohtus. Selle nädala esmaspäeval sai pere esialgse õiguskaitse ehk kohtu hinnangul tuleb haigekassal ravi seni kinni maksta, kuni kohtuveskid jahvatavad. Selleks võib kuluda aasta või paar ning välistada ei saa võimalust, et võitjana tuleb vaidlusest välja haigekassa.

"Selle kohta ütleb seadus, et sellisel juhul peab pere selle raha tagasi maksma. Tõsi, seda raha ei tule kohe tagasi maksta. Selle saab ajatada pikema ajaperioodi peale," ütles Nõmper.

Advokaadi sõnul ei tähenda esmaspäevane kohtuotsus nagu tekiks teistel samas olukorras inimestel automaatselt õigus haigekassalt hüvitist saada. See tuleb igal juhul eraldi kohtus välja nõuda.

Nõmper möönab, et väga kallid ravijuhud vähendavad teiste inimeste raviks ettenähtud summasid.

"Aga me ei saa öelda iga asja peale, et raha ei ole. Tuleb kohtusse pöörduda ja kohus otsustab, kas selle asja peale peab haigekassa raha leidma või ei pea, sest kõik on prioriteetide seadmise küsimus," ütles Nõmper.

Haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo sõnul makstakse ravi võõrsil kinni, kui see vastab neljale nõudmisele: ravi on patsiendile näidustatud, seda Eestis ei pakuta, selle efektiivsus on tõendatud ning see on vähemalt 50 protsenti. Kui raviarsti hinnangul võib ravi efektiivsus olla kuni 70 protsenti, siis haigekassa andmetel nii ei ole.

"Praegusel juhul haigekassa leidis, et täitmata on kaks kriteeriumit, nimelt meditsiinilise efektiivsuse tõendatus ning selle saavutamise tõenäosus vähemalt 50 protsenti," rääkis Pallo.

Kuigi haigekassa keeldus ravi rahastamisest, tehakse Eestis ettevalmistusi selle meetodi kasutuselevõtmiseks.

"Selleks ta peab aga vastama samadele kriteeriumitele ehk meil peab olema alus öelda, et see on teaduspõhine ja päriselt töötab. Kahjuks kõik praegused andmed - Eesti haigekassat nõustav komisjon, samuti Tartu ülikoolilt eraldi tellitud uuring -, neid tulemusi meil veel ei ole, mis võimaldaks seda väita," rääkis Pallo.

Aastas saab haigekassa 100 välisravi taotlust, millest 90 protsenti rahuldatakse. Selleks kulub ligi kolm ja pool miljonit eurot aastas. Et välisriigis saadav ravi hakkaks piirama Eestis ravi kättesaadavust, peab taotluste arv Pallo sõnul kasvama märkmisväärselt.