Svet rääkis ERR-ile, et suur osa Maarjamäe memoriaalist on reformimata riigimaa ning väike osa kuulub linnale. "Linnale kuuluvad obelisk, skulptuurid "Tuld hoidvad käed" ning "Hukkuvad kajakad", samuti memoriaali klindipoolne maastikuosa," sõnas Svet.

Ta märkis, et Tallinna linn on öelnud veel eelmisel aastal, et on valmis oma vahenditest Maarjamäe memoriaali korrastama. "Korrastamise all me mõtleme seda, et memoriaal konserveeritakse selleks, et betoonist osad ei laguneks. Sinna rajatakse korralik sadevee kanalisatsioon, kuna see jäi omal ajal rajamata ja selle puudumine tingib ka memoriaali kiiremat lagunemist. Sinna rajatakse turvaline valgustus ja tehakse nii, et memoriaalil on võimalik turvaliselt viibida, ilma et inimesed peaksid muretsema, et mõni tükk sealt ära kukub," lausus Svet.

Sveti sõnul sooviks linn kompleksi alale paigaldada ka ajaloomuuseumi loodud selgitavad sildid, mis seletaks inimestele, millega tegemist on ja mis on selle kompleksi loomise asjaolud.

Svet rääkis, et linna eelarves olid juba ette nähtud vastavad vahendid, ent puudu jäi valitsuse poolt poliitiline otsus.

"Selle aasta esimeses pooles me jõudsime arusaamani, et kõik vastavad ministeeriumid ja riigiametid, kes selle küsimusega seotud on, eeskätt keskkonnaministeerium, on selle plaaniga täiesti päri. Maarjamäe memoriaali linnale üleandmiseks on vaja valitsuse otsust. Minu teada Reformierakond andis mõista, et ta ei soovi seda küsimust valitsuse lauale panna," rääkis Svet.

Svet lisas, et linn on riigile korduvalt teatanud, et on valmis memoriaali üle võtma. Nüüd loodab Svet, et vastav otsus tuleks uuelt valitsuselt.

Reinsalu: Maarjamäe memoriaali kompleks on punamonument

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles välisminister ja Isamaa erakonna aseesimees Urmas Reinsalu, et Maarjamäe memoriaali puhul tuleb hakata otsuseid langetama. Muu hulgas ütles Reinsalu, et aasta lõpuks peab olema Eesti punamonumentidest puhas.

Reinsalu sõnul on kogu Maarjamäe memoriaali kompleks terviklikult rajatud punamonument ning selle restaureerimist ei saa aktsepteerida. "Kui me räägime selle punamonumendi sümbolrajatiste nii-öelda üles vuntsimisest, siis selle entusiast ma ei ole," lausus Reinsalu.

Samas nõustus Reinsalu Svetiga, et inimeste ohutus peab olema tagatud.

"Tuleb leida lahendus, mille tulemus oleks see, et meil ei oleks niisugust kompleksi, mida saab käsitleda kui punamonumenti," ütles Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et likvideerida tuleks kommunismiohvrite memoriaalist saja meetri kaugusel asuv autahvlite allee, mis on sinna pandud üksustele, kes on osalenud Eesti taasokupeerimises, sealhulgas Tallinna pommitamises. "See on kurioosum, mis tuleb likvideerida," sõnas Reinsalu. Ta täpsustas, et tegemist ei ole ka sõjahaudadega, vaid pelgalt mälestusplaatidega.

Svet: kompleks on kaotanud punamonumendi tähenduse

Svet ütles, et paljud inimesed ei pea enam Maarjamäe memoriaali kompleksi punamonumendiks.

"Me võime vaielda selle üle, mis asi on punamonument ja mis ei ole, aga veel paari aasta eest kõikide Eesti erakondade esindajad, Eesti silmapaistvad arhitektid ja maastikuarhitektid tunnistasid, et Maarjamäe memoriaal on just Eesti maastikuarhitektuuri üks silmapaistvamaid teoseid. Ja see asjaolu, et hetkel memoriaal on sisuliselt vaba Nõukogudes sümboolikast, on vaba igasugustest tahvlitest, pärineks tollest ajast, on vaba pronksujudest ja muudest asjadest, tegelikult annabki meile võimaluse see maastikuarhitektuuri teose säilitada," rääkis Svet.

"Tegemist ei ole kohaga, kuhu viiakse lilli 9. mail. Tegemist ei ole kohaga, kus toimuvad mingid paraadid," lisas ta.

Svet ütles, et tegemist on osaga avalikust ruumist ja maastikust, mis kulgeb Pirita promenaadi ääres.

Reinsalu kommenteeris, et tunnetuslikult on kaalukausil dekoratiivsus ja selle ideoloogiline tähendus. "Aga milleks see obelisk rajati? Ta rajati punamonumendina, järelikult on ta punamonument, ütleb mulle terve mõistus," sõnas Reinsalu.

Vladimir Sveti sõnul soovis kompleksile anda uut tähendust Lennart Meri.

"Ainuke suuremat sorti ametlik sündmus, mis leidis aset Maarjamäe memoriaalil, oli korraldatud aastal 1994 Lennart Meri poolt, kui ta soovis tähistada seal Nõukogude vägede lahkumist Eesti territooriumilt ja anda sellele memoriaalil uut tähendust. Mina mõistan seda nii, et president Meri näitas meile teed ja mina arvan, et oleks vale praegu tulla ja sellelt teelt kusagile maha minna ja Maarjamäe memoriaali lõhkuda," lausus Svet.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson ütles ERR-ile, et kompleksi ohutuse küsimusega tuleks kiiresti tegeleda. "Maarjamäe kompleksi tulevik eeldab poliitilist otsust, ka omandi küsimuses, mis tuleb uuel valitsusel langetada. Hetkel kompleks laguneb ja on kohati inimestele ohtlikus seisukorras. Maarjamäe ala tuleks kiiremas korras muuta ohutuks," ütles Martinson.