Maarjamäe lossi taga on ekspositsioon nõukogudeaegsetest monumentidest, mis võeti maha Eesti taasiseseisvumise ajal. Keegi ei oska öelda, kui palju võib aga praegu olla Eestis veel okupatsioonivõimu sümboleid kandvaid mälestusmärke või hauatähiseid. Taolised andmebaasid puuduvad ning hinnanguliselt võib selliste monumentide arv olla 200 kuni 400.

Riigikantselei juurde moodustatud töörühm on saanud nüüd ülesande selgitada välja nende asukoht ja omanikud.

"Töörühma eesmärk on korraldada Eesti avalikus ruumis okupatsioonimälestusmärkide eemaldamine. Ja töörühm tegeleb monumentide hindamisega nii ajalises, kultuurilises sõja-ajaloolises kui ka kunstilises perspektiivis ja teeb ettepaneku, mida säilitada ja mida mitte," selgitas riigikantselei töörühma juht Asko Kivinuk.

Mõni omavalitsus on juba asunud sambaid maha võtma, näiteks Otepää.

Riigi loodud komisjoni kuuluvad ministeeriumite esindajad ning eksperdid. Need, kelle territooriumil on okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärk, võivad sellest ka ise teada anda.

"Meiliaadress on [email protected], kuhu nii inimesed saavad saata vastava avalduse kui ka monumentide omanikud saavad saata sooviavalduse monumendi eemaldamiseks," ütles Kivinuk.

Ta ei osanud öelda, millal hakkab töörühm langetama konkreetseid otsuseid punamonumentide mahavõtmiseks või neutraalsete tähistega asendamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajaloo professori Linda Kaljundi sõnul oleks enne otsuste langetamist vaja laiemat arutelu, kuhu võiksid olla kaasatud nii eksperdid kui ka kohalikud kogukonnad.

"See on küll kindlasti praegusel ajal keeruline, aga kui see protsess on käima lükatud, siis ma arvan, et ei tohiks seda karta ja võib-olla võiks ka optimistlikult mõelda, et see arutelu aitab meil tugevamaks saada ühiskonnana. Ja kindlasti selline avatud keeruline ja võib-olla ka erinevaid osapooli kaasav arutelu on parem kui keskselt ja ülevalt poolt lahenduste peale surumine või dikteerimine," rääkis Kaljundi.