Kolonel Märk: rinne Ukrainas seisab

Foto: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Vene relvajõud on viimastel nädalatel suunanud peamised jõupingutused Ukraina idaosas Siverski ja Bahmuti rindelõigule, aga pole seal edu saavutatud. Põhimõtteliselt on rinne kõikides operatiivsuundades - nii idas, põhjas kui lõunas - seisnud, rääkis Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk reedel peetud pressikonverentsil.

Venemaal on jätkuvalt kolm sõjalist eesmärki Donetski ja Lunaski oblasti hõivamine kuni nende administratiivpiirideni, teiseks maismaakoridori hoidmine Krimmi poolsaarega ning kolmandaks mereblokaadi hoidmine Musta mere loodeosas, kuigi läbirääkimised selle lõpetamiseks käivad, rääkis Märk

Ida-Ukrainas pole Venemaa uusi alasid suutnud haarata

Vene vägede operatsioonitempo Ida-Ukrainas ei ole märkimisväärselt erinev sellest, mis see oli 7. – 16. juulini, mil deklareeriti ametlikult operatsioonipausi, tõdes kolonel. Samas jätkati kogu selle perioodi jooksul väikesel skaalal rünnakuid üle terve Donetski oblasti.

Vene rünnakuid on olnud ka pärast 16. juulit ehk viimase nädala jooksul, kui Venemaa jätkas lokaalsel ja piiratud tasemel pealetunge nii Siverski linnast idas kui ka Bahmuti linnast idas ja lõunas. Aga need tegevused ei ole täiendavate maa-alade hõivamiseni Vene relvajõude viinud. Ehk otsustavat edenemist ei ole toimunud, tõdes Märk.

Sama võib öelda ka Slovjanskist loodes oleva väegrupeeringu kohta, mis on viinud Harkivi ja Donetski oblasti piirialadel läbi isegi vähem rünnakutegevusi kui nad tegid operatsioonipausi perioodil.

Viimaste nädalate selline dünaamika viitab sellele, et Vene väed on oluliselt kulunud selles piirkonnas ja hetke seisuga ei ole Venemaal piisavat lahingujõudu, et rünnaku tempot ja momentumit hoida ja lähiajal hõivata Slovjanski ja Bahmuti joon ning Donetski oblast tervikuna, ütles Märk.

Vene vägede edasine edenemine sõltub suuresti lisajõudude genereerimise võimest, millega ollakse aga raskustes.

"Selle rindelõigu kokkuvõtteks võib öelda, et senine Vene vägede edu on olnud lokaalne ja taktikaline, mis ei ole vähemalt antud hetkel otsustava iseloomuga sõja lõpptulemust silmas pidades," tõdes Märk.

"Vene vägede eelnev koondumine sellele rindelõigule on jätnud teised suunad nõrgemaks ja avanud võimalusi Ukraina vägedele lokaalseteks vasturünnakuteks, alade tagasivõtmiseks strateegiliselt olulistes kohtades nagu Hersoni oblastis Dnepri jõe läänekallas, mis on ainuke piirkond, kus Venemaa on hõivanud alasid Dnepri jõe läänekaldal. Samuti ka Harkivi ja Izjumi piirkonnas," ütles kolonel.

Märk rõhutas vajadust anda Ukrainale jätkuvalt relva-abi.

"Vaadates nädalat, millal hõivati Severdonetsk ja Lõssõtšansk, siis Venemaal on olnud väga suur ülekaal kaudtulesüsteemide ja ründelennukite osas, mis näitab veelkord, et Ukraina vajab kiiremalt ja suuremas koguses lääneriikidelt pikema kaudtule süsteeme – nii suurtükke, mitmikraketiheitjaid, õhutõrjevahendeid ja ründelennukeid, et ühelt poolt Venemaa suurtükituli maha suruda ja teiselt poolt ka ise järk-järgult initsiatiivi haarata. Paremat õhutõrjet on ka vaja Ukraina linnade vastu suunatud raketilöökide ja terrori lõpetamiseks," selgitas kolonel.

Põhja suunas rinne seisab

Harkivi linna piirkonnas on Venemaa jätkanud lokaalsete ja väga piiratud rünnakutega.

Ukraina peastaabi andmetel on viimastel päevadel orienteeruvalt kümne kilomeetri kaugusel Harkivist põhjas need rünnakud seisma pandud ja osaliselt ka tagasi löödud. Samal ajal on Vene väed jätkanud Harkivi linna ründamist suurtüki- ja raketitulega, nii linna kui sellega piirnevaid alasid.

Lõunas valmistub Venemaa kaitseks, Ukraina teeb väikseid rünnakuid

Ka Lõuna rindejoonel on ka Venemaa viimasel nädalal viinud lokaalseid ja väga piiratud rünnakuid läbi Hersoni oblastis, aga üldiselt kogu lõunarinde ulatuses ollakse pigem kaitsepoistioonidel ja tugevdatakse kaiset, rääkis Märk.

Kardetakse Ukraina suuremahulist vasturünnakut just selles piirkonnas. Samuti on ka selles piirkonnas jätkunud Ukraina linnade terroriseerimine nii suurtüki- kui raketitulega. Viimastel päevadel näiteks Mõkolajivi linn, tõi ta välja.

Väidetavalt on Vene väed viinud lisatehnikat Zaporižžja tuumajaama piirkonda, kartes seal Ukraina vasturünnakut, lisas kolonel.

"Ukraina väed on jätkanud täppisraketilöökidega Venemaa laskemoona ja juhtimispunktide vastu, seda eelkõike Hersoni oblastis. Samuti on rünnatud Antonovski silda Üle Dnepri jõe Hersonist idas ja seda on rünnatud mitmel viimasel päeval järjest. Hersoni sõjaväeadministratsiooni hinnangul on see sild sedavõrd kahjustatud, et Vene väed rasketehnikat üle selle silla enam liigutada ei saa. See takistab oluliselt nende logistika toimimist selles piirkonnas," kommenteeris kolonel.

Jätkuvalt on piirkonnas tegutsemas partisanid, korraldades relvastatud vastupanu okupeeritud aladel. Viimastel päevadel on viidud läbi rünnakuid okupatsioonivõimude esindajate vastu Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

Peterburi mereparaad Eestit ei ohusta

Kolonel Märk rääkis ka 31. juulil Peterburis peetavast Vene mereväeparaadist, kuhu tema sõnul tuleb 45-50 sõjalaeva.

Sinna tuleb lisaks Vene Balti laevastikule aluseid ka teistest Vene laevastikest – Põhja ja Vaikse ookeani laevastikust ja Kaspia flotillist. Arvatavasti osaleb paraadil ka üks-kaks tuumaallveelaeva, ütles Märk

Läänemere piirkonnas suureneb Vene Föderatsiooni sõjalaevade arv, aga vaatamata sellele otsene oht Eestile puudub, kinnitas kolonel Märk.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: