Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi andmetel oli enne 1940. aastat Eestis umbes 20 000 maatõugu veist. Täna on neid kümneid kordi vähem, sest kaasaegne intensiivne toidutootmine soosib suurfarmides paari spetsiaalselt aretatud kõrge produktiivsusega tõugu.

Samas on Muuluka farmi juhataja Viktoria Gošovski sõnul maatõugu lehmade piim väga hea.

"Eristub ta selle poolest, et tema annab tunduvalt rohkem rasva ja valku. Piimatoodang on küll madalam, kuid hästi tublid, hästi toreda iseloomuga, on isepäised nagu ehtne eestlane, aga ütleme niimoodi, et piim on parem, et piimas on ka midagi, ei ole päris lahja lurr," ütles Gošovski.

Maatõug on paljudest uutest tõugudest vähenõudlikum ja vastupidavam. Piirsalus asuval rendipinnal on kari olnud paar aastat. Eelmine asukoht jäi Gošovski sõnul karjale kitsaks. Karjakasvatuse võttis ta üle oma vanematelt, kes pidasid maatõugu veiseid juba varem.

Muuluka farmis on tõuaretuseks ka 12 maatõugu pulli. Sellise põlise tõu säilitamine on ühtlasi eesti kultuuripärandi edasikandmine.

"Ikka, et oleks neid rohkem. Lootus on, et kuna me näitame siin, et nad on ka täitsa nagu päris lehmad, et jõuavad ka suurematesse farmidesse. Igas talus ja farmis võiks olla vähemalt üks maatõugu lehm," rääkis Gošovski.

Eesti maatõug on alates 1993. aastast ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmses ohustatud tõugude nimekirjas.