Kanniku sõnul nõustusid Venemaa ja Ukraina viljaekspordi leppe sõlmimisega, kuna mõlema hinnangul on Venemaa sõjalise dessandi tõenäosus Ukraina lõunarannikule praegu pea olematu.

"Pärast seda, kui ukrainlased suutsid põhja lasta Vene Musta mere laevastiku lipulaeva, ristleja Moskva ja kihutada venelased välja Maosaarelt, kui venelased said teada, et ukrainlastel on olemas laevatõrjeraketid Harpoon ja nende enda raketid Neptun, muutus venelaste jaoks mereväedessandi tegemine Musta mere rannikule, Odessa ümbrusesse praktiliselt võimatuks. Seega sõjaline eesmärk jäi venelaste jaoks ära ja jäi küsimus, kas on mõtet poliitilisest vaatevinklist seda blokeerida," rääkis Kannik.

Venemaal on liitlasi väheks jäänud ning nende seas on peamiselt arengumaad, kellele on viljakriis kõige ohtlikum. "Nendele positiivse žesti andmiseks otsustasid venelased omalt poolt, et tasub vähemalt leping sõlmida. Ukrainale on see ka kasulik, sest Ukraina saab raha, kui vilja hakatakse müüma," sõnas ta.

Kanniku sõnul pole see siiski Ukrainale kõige olulisem, kuna lääneriigid toetavad sõja jätkudes Ukrainat edasi ning riigil pankrotti minna ei lase. "Ka ilma viljarahata hoitakse Ukrainat elus."

"Läbirääkimiste käigus püüdsid venelased saavutada olukordi, kus Ukraina sadamatest minevaid konvoisid hakkaksid kontrollima Vene sõjalaevad. Sellega ukrainlased kordagi nõus ei olnud, nii et nüüd on see kontroll pandud Türgile ja ÜRO-le. Minu arvates pole see ukrainlaste vaatevinklist eriline järeleandmine, Ukraina peab teatud kitsad koridorid demineerima, mis minu hinnangul praegu eriti suur risk ei ole. Kui nad näevad, et meredessandi oht peaks tekkima, suudavad nad need kiiresti uuesti mineerida," kirjeldas Kannik.

Venemaa pidi järele andma selles osas, et vili pääseb läbi ilma nende kontrollita.

Venemaa rünnakut Odessa sadamale peab Kannik riigi poliitilise käekirja osaks, kus sõlmitakse lepinguid ja soovi korral neid ka kohe rikutakse. "On spekulatsioone, et info ei jõudnud piisavalt kiiresti sõjaväelasteni, spekulatsioonid, et osa sõjaväe juhtkonnast ei olnud rahul sellega, et poliitilisel tasandil kirjutati selline leping alla. Aga ma ei võtaks neid väga tõsiselt, ma arvan, et see on ikkagi koordineeritud tegevus ja see on sõnum maailmale, et kui me tahame, siis me neid lepinguid ka rikume."

Sellest, kas riikidevaheline leping hakkab toimima, saab ettekujutuse ilmselt paari järgneva nädala jooksul.