Kalurid annavad seisma jäänud võrgud Ukrainale kaitsevõrkude tegemiseks

Foto: ERR

Rannakalurist on saanud haruldus, sest merest on kadumas kala ja maalt selle sööjad. Nii on sajad mõrrad ja traalivõrgud jäänud lihtsalt seisma ja kalamehed annavad need heameelega Ukrainale kaitsevõrkude tegemiseks.

Kui kaitsevõrkude tegemiseks sobivaid vanu riideid ja kangajäätmeid leidub pea igas kodus, siis punumiseks hädavajalike kalavõrkude leidmine tundus selle projekti ühe eestvedaja Jaana Ratase sõnul alguses võimatu missioonina.

Üsna kiiresti aga selgus, et kalavõrkude loovutajaid on rohkem kui arvata osati. Üks neist on Leppneeme kalur Arkadi Uusen.

"Meil siin algul oli ikka ahvenat ja lesta, aga kuna mudil sööb ka karpe, mis on lesta põhiline toit, siis lest rändas siit minema. /.../ Nüüd kõik see kala, mis siin oli, rändas läände ja ta on praegu Hiiumaa ja Saaremaa juures. Seal on lesta, ahvenat, kõiki," selgitas Uusen.

Paarikümne rannakaluri asemel läheb nüüd Leppneemest merele vaid üks.

Kadunud pole mitte ainult kala merest ja kalurid sadamast, aga vana kaluri sõnul on välja surnud ka see põlvkond, kes tuli ämbriga sadamasse värsket kala ostma.

Mõned mõrrad andis ta Lohusuus tegutsevatele noortele, kes püüavad rannakaluri leiba maitsta. Ülejäänud otsustas ta loovutada Ukrainale kaitsevõrkude tegemiseks.

"Minu enda mõrrad, mis ma ise olen oma kätega teinud. Kahju, aga no mis sa teed," ütles Uusen.

Vana kalur ei usu, et nii pea kala tagasi tuleb. Võrgud tühjaks jätnud ümarmudil on küll kadunud, aga lesta toidulaud on jätkuvalt tühi.

"Karp läks nüüd sügavasse, umbes 80-90 meetrit, ma ei tea, kas on neil ka mõistus. Aga lest talvel ja sügisel ta on seal, aga praegu on ta 15-20 meetri sügavusel," rääkis Uusen.

Kalavõrke ei anna ära mitte ainult merel käimisest loobunud kalurid, aga ka seni merel käivad mehed, sest see on hea võimalus kalavõrgust kui ohtlikust jäätmest vabanemiseks.

"Eestis ei ole võimalik neid utiliseerida nagu ütles mulle üks kalurite organisatsiooni tegelane, põhimõtteliselt saadetakse neid Leetu. Neid kapronvõrke on võimalik põhimõtteliselt ümber sulatada, aga see on hästi kallis. Me oleme võrku saanud ka Soomest, kus on see utiliseerimine veel kümme korda kallim kui Eestis. /.../ Seda loetakse konteinerite kaupa ja ma tean, et Soomes on ühe konteineri utiliseerimine 4000 eurot," rääkis MTÜ Aitan Kaitsta eestvedaja Jaana Ratas.

Praeguseks on eestlased Ukrainasse saatnud 8000 ruutmeetrit kaitsevõrke.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: