Eestis on gaasitarbimine aasta-aastalt langenud. Kui näiteks 2008. aastal tarbiti Eestis üle 10 teravatt-tunni maagaasi, siis 2020. aastaks oli gaasitarbimine langenud 4,5 teravatt-tunni tasemele. Olukorras, kus Eesti enam Venemaa gaasi ei osta, samas veeldatud maagaasi (LNG) regiooni tarnimise võimekused on piiratud, jätkub gaasi tarbimise vähenemine.

Ka uus majandusminister Riina Sikkut ütles uue valitsuse esimesel pressikonverentsil, et sellel aastal võiks gaasi tarbimine langeda ilma riikliku sekkumiseta umbes 20 protsenti. Peaminister Kaja Kallas hindas, et gaasi tarbimine võiks sel aastal tulla kuskil neli teravatt-tundi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et ministeeriumi hinnangul peaks olema võimalik Eesti kaugküttesektoril asendada küttehooajal teravatt-tunni jagu gaasi põlevkiviõliga. See oleks umbes neljandik Eesti praegusest gaasitarbimisest või kolmandik seni kaugküttes ühel küttehooajal kasutatavast gaasist. Mitte et põlevkiviõliga saaks igal pool gaasi asendada või et see kõikjal ka lihtne oleks.

Tatar rääkis, et siiski on kaugkütjad juba alustanud vajalike investeeringute, mahutite ehitamise, põlevkiviõli otsimise, erilubade hankimise ja logistika paika saamisega. Tema sõnul ministeerium soovitabki kaugkütjatel praegu alternatiivse kütuse hankimisega tegeleda.

"Suhelge oma kütusetarnijatega võimalikult varakult, et talvel seda probleemi poleks. Logistikaahel tuleb ilmselgelt endal läbi mõelda. Kui talvel äkki see vajadus üleöö tekib, siis logistika ilmselt saab olema väga suur peavalu. Kui selleks ette valmistada juba praegu, siis põlevkiviõli müüjad ja tootjad teavad arvestada kogustega, mis tulevad Eesti siseturule, saavad ka logistikaettevõtjatega lepingud ära sõlmida, siis on ta muidugi tehtav," rääkis Tatar.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu volikogu esimees ja Utilitas Tallinna Elektrijaama juhatuse liige Andres Taukar ütles, et teravatt-tund gaasi on kaugküttes sel küttehoojal põlevkiviga täiesti asendatav ja tulenebki ühingu hinnangust.

Taukar lisas, et kindlasti ei ole gaasi asendamine ülikerge, kuid võimalikud mured on lahendatavad. "Seal on ju neid kitsaskohti küll, aga no need on ju kõik lahendamiseks. Keskkonnalubadega, transpordiga, kütuseoptsioonide hankimisega, aga need on kõik täiesti tehtavad asjad. Õnneks on suvi ja küttehooajani on palju aega," rääkis Taukar.

Eestis toodetakse aastas umbes miljon tonni põlevkiviõli ehk energias arvutatuna umbes 12 teravatt-tundi. Suur enamus põlevkiviõlist on senini müüdud Eestist välja. Eesti suurimad põlevkiviõli tootjad on VKG, Eesti Energia ja vähemal määral ka Kiviõli Keemiatööstus.

Eesti Energia ütleb, et kuigi tavapäraselt on suurem osa põlevkiviõlist juba hinnariske maandavate tulevikutehingutega ostja leidnud, võiks ettevõte vajadusel põlevkiviõli tootmist suurendada. "Enam kui 90 protsenti meie toodetud põlevkiviõlist on ette ära müüdud. Saame oma tootmist igakuiselt kuni 15 protsenti muuta," ütles Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola.

"Mida varem meile tellimus tehakse, seda suurem on tõenäosus, et saame piisavalt põlevkiviõli pakkuda. Kui õli tullakse tellima kütteperioodi alguses, siis võib tõesti olla olukord, kus meil pole seda piisavalt pakkuda," lisas Vainola.

Eesti suurima põlevkiviõli tootja VKG juht Ahti Asmann ütleb, et VKG tootmist küll suurendada ei saa, kuid vajalik põlevkiviõli on võimalik leida. "Kõik ettevõtjad teevad konkreetse aasta peale lepingud ja mingi osa müügist jäetakse lahti. Mida müüakse siis spot-turule. Selle aasta spot-müügivõimalusi on veel olemas. Saaks hakkama, kui kaugkütte ettevõtted soovivad," rääkis Asmann.

"Mis puudutab järgmist aastat, siis järgmine aasta on kõik veel kokku leppimata. "Need diskussioonid, et kui palju me peaksime reserveerima uueks aastaks Eesti kaugkütjatele või ka äriklientidele, on veel ees. Oktoober-november tavaliselt pannakse järgmine aasta paika. Jaanuariks me midagi veel ära lubanud ei ole," lisas Asmann.

Asmanni sõnul ei oleks tegelikult Eesti põlevkivisektorile ka probleemi asendada kogu Eesti kaugküttesektoris kasutatava gaas põlevkiviõliga. "Teoreetiliselt, kui kogu gaas asendada põlevkiviõliga, siis oleks 200 000 tonni põlevkiviõli vaja. Eestis toodetakse üle miljoni. See iseenesest probleem ei oleks," ütles Asmann.

Samuti märkis Asman, et ka logistika mõttes oleks põlevkiviõli kaugküttepiirkondadesse transportimine lahendatav küsimus. Eriti kui seda saab pikalt ette planeerida. Näiteks Tallinna saaks Ida-Virumaalt tuua suurema koguse põlevkiviõli raudteed mööda, näiteks Muuga terminali, ja siis sealt hakata õli autodega katlamajadesse viima, rääkis Asman,.

Keskkond ja keskkonnaamet

Selge on, et põlevkiviõli kasutamine saastab keskkonda enam kui gaas. Kui gaasi põletamisel tekib süsihappegaasi ja vett, siis põlevkiviõli põleb mustemalt. Lisaks süsihappegaasile, mida lendub rohkem, lendub ka muid ühendeid, näiteks väävlit ja tahkeid osakesi. Timo Tatar ütleb, et siiski väikesed katlamajad, alla 20-megavatise võimsusega, eraldi saastekvoote ostma ei pea.

Keskkonnaamet annab praegu võrdlemisi vabalt välja lubasid põlevkiviõli kasutamiseks. Ameti juhi Rainer Vakra sõnul on praeguseks põlevkiviõli lisatud 16 ettevõtte keskkonnaloale ja menetlus käib kuue keskkonnaloa ja ühe kompleksloa muutmise osas, neist kolm seoses kaugkütte ettevõttega. Lisaks küsis põlevkiviõli põhikütusena kasutamise erandit Enefit Power, mis selle ka sai.

Kui palju veel võiks taotlusi tulla, ei oska keskkonnaamet prognoosida. "See sõltub ettevõtete soovist ja võimalustest oma seadmed kohandada sobivaks põlevkiviõli põletamiseks, või hoopis valida mõni teine alternatiivne kütus, näiteks biomass," rääkis Vakra.

Samas ei soovi keskkonnaamet välja anda signaali, nagu nüüd võiksidki kaugkütjad pikalt põlevkiviõlile üle minna. Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweril, mis Narvas sooja toodab, seisab põlevkiviõli kasutada võimaldaval korraldusel, et põlevkiviõli tohib kasutada vaid tuleva aasta aprilli lõpuni.

Seejuures ütleb keskkonnaamet oma korralduses, et ettevõte on kohustatud korraldama mõistliku aja jooksul uuesti maagaasi tarne ostuhanke ja teavitama ametit hanke tulemustest. Ameti juht Rainer Vakra põhjendas korralduses öeldut just vajadusega turuolukorra muutudes tegevust ümber korraldada.

"Kui Eesti turul paraneb oluliselt gaasi kättesaadavus ja tarnete stabiilsus, siis peaks ettevõte tagasi minema gaasi kasutusele. Saame kõik aru, et hetkeolukorras ei ole hangete tegemine edukas ja põlevkiviõli kasutamine inimeste toasooja jaoks võib osutuda vajalikuks. Aga peame mõistma, et pikas perspektiivis on põlevkiviõli kasutamine ikkagi keskkonnavaenulikum kui gaas, ja eelistada tuleks viimast," märkis Vakra.

Siiski umbes 200 ettevõtet, mis võivad niigi põlevkiviõli põhikütusena kasutada, saavad põlevkiviõli pikemalt kasutada. "Nendel ettevõtetel, millel keskkonnaluba näeb ette gaasi kõrval põlevkiviõli kasutamist põhikütusena, on vabadus ise otsustada, kas ja millal nad hakkavad kasutama gaasi. Nende jaoks pole see erand, vaid loakohane tegutsemine," lisas Vakra.