Sikkuti sõnul oli mõne liikmesriigi jaoks kokkuleppe saavutamine keerulisem. "Aga õnneks kõik pingutasid, et solidaarsust näidata. Eriarvamusele jäi ainult Ungari," ütles ta.

Leppes said ka Balti riigid erandi juhuks, kui Venemaa peaks Baltikumi ühepoolselt oma elektrivõrgust lahti lõikama. Sellisel juhul oleks elektrisüsteemi ülalhoidmiseks vaja käivitada gaasijaamad.

"Eesti tõesti, vaatamata sellele, et me oleks toetanud isegi ambitsioonikamat eesmärki, palus erandit. Aga see erand ongi erakordseks olukorraks ja me loodame, et see ei realiseeru. Kui tõesti juhtub, et Venemaa meid ühepoolselt oma elektrivõrgust lahti ühendab ja meil on vaja kiiresti sünkroniseerida ennast Lääne-Euroopaga, siis seda ei ole võimalik teha ilma gaasijaamadeta Eestis, Lätis ja Leedus," ütles Sikkut.

Kui avariijaamad tööle panna, on keeruline saavutada kohustusliku vähendamise eesmärki. "Teised riigid näitasid üles mõistmist selles osas, et jah, vähetõenäoline juhus, aga kui nii peaks minema, siis on võimalik kohustuslikust eesmärgist erandit võimaldada," rääkis Sikkut.

Seni juba toimunud tarbimise vähenemine ei ole Eestis tulnud riigipoolsetest ega kohustuslikest meetmetest, vaid turupõhiselt. "Kuna hind on nii kõrge, siis nii tööstusettevõtete kui kodutarbijate jaoks on vaja leida alternatiiv," sõnas Sikkut.

Sikkuti sõnul oli oluline, et tarbimise vähendamisena võetaks arvesse ka turupõhiselt toimunud vähendamist, kuigi mõnes riigis võivad olla vajalikud piirangud. "Vähenemine, mida aasta lõpuks prognoositakse, võib meil isegi olla viiendik viimase viie aasta keskmisest kogutarbimisest. Hea meel näha, et ka see meie sõnum on kohale jõudnud ja lõplik tekst peegeldab, et turupõhine vähenemine läheb eesmärgi saavutamisena kirja."

Plaanitud gaasitarbimise vähendamise maht ületab ka erandeid arvestades seda, mida Venemaa on Euroopale seni tarninud. "Kui Venemaalt üldse gaasi ei tule, peaks Euroopa tarbimine vähenema nii palju, et ka ilma Vene gaasita elame selle talve üle. Sellises mahus ka otsus tehti," rääkis Sikkut.

Erand tehakse ka mõnedele tööstusharudele, kuid Sikkuti hinnangul tuleks ka see leppida ühtselt kokku kogu Euroopas. "Eesti on oma maagaasiseaduse viimaste muudatustega selle prioriteetsuse nimekirja sätestanud. Kodutarbijad on esimesed, siis jõuame elektriavariijaamadeni ja ka tööstuseni, kellel võiks eelis olla. Üks meie sõnumitest, kui vaadata edaspidi, siis selle prioriteetsuse võiks kokku leppida üleeuroopaliselt. Ehk kui meil on päriselt gaasi puudu, siis need otsused, mida tehakse prioriteetsete gruppides suhtes oleksid sarnased, et ei oleks nii, et kusagil tööstus huugab ja mujal on kodud külmad."