"Aeg on küps, et Eesti poliitmaastik saaks oodatud täienduse," teatas Parempoolsete esimees Kristjan Vanaselja pressikutses ajakirjanikele.

Parempoolsed teatasid reedel, et erakonna asutamiskoosolekul 18. augustil valivad nad ka erakonna juhatuse ning praegu hakatakse selleks üles seadma kandidaate.

Erakonna registreerimiseks on vaja vähemalt 500 liiget.

Parempoolsete ühe eestvedaja Lavly Perlingu sõnul on Eesti poliitikamaastik vasakule kreeni.

"Senistest paremtiiva erakondadest on järel vaid sildid. Nende poliitika keskendub ettevõtlikkuse ja ise endaga hakkama saamise väärtustamise asemel seniloodu laialijagamisele," rääkis Perling.

Parempoolsete asutajate seas oleva Kristjan Vanaselja sõnul jääb erakonna nimeks tõenäoliselt Parempoolsed, kuid selle üle otsustatakse reede õhtusel koosolekul. "See iseloomustab kõige paremini seda, mille eest me seisame," ütles ta Vikerraadio saates "Uudis+".

Vanaselja sõnul on vaja uut parempoolset erakonda, kuna praegused erakonnad astuvad samme suurema laialijagamise ja riikliku sekkumise suunas. "Selline sotsialismi kaldumine on see, mis ohustab Eesti riigi arengut, edasiliikumist ja uusi samme, mida Eesti võiks võtta. Meil on vaja tasakaalustavat jõudu, mis hakkaks seisma nende parempoolsete väärtuste eest, mis tänaseni on Eesti riiki hästi teeninud ja edasi kandnud," ütles ta.

Ajalooliselt on riikide jaoks teinud edasiviivaid otsuseid parempoolsed erakonnad, sõnas Vanaselja.

"See trend on olnud pikemaajalisem, kus riiklikel toetustel elamine, riiklike toetuste suurendamine ja inimeste - julgen öelda isegi vangistamine - riiklike toetuste külge on kasvanud," rääkis Vanaselja.

Vanaselja sõnul on praegu ametis Eesti ajaloo kõige vasakpoolsem valitsus, kuna enne kriisi kulutatakse liigses kogustes laenuraha. "Ma usun, et nii suur hüpe peretoetuste kasvus on meil riigina, kus Eesti peretoetused on juba Euroopa mõistes suurel tasemel, see hüpe ei pruugi tänasele riigieelarvele ja meie maksumaksjate rahakotile olla kõige tervem lähenemine."

Vanaselja märkis, et energiakuludega tuleb siiski tegeleda ning eesootaval keerulisel ajal vajavad inimesed toetust. "Aga lausalisi toetusi ja kõigile - see on teema, mille üle parempoolsed on valmis alati debateerima ja ütlema, et peaksime tegelema rohkem sihitud toetustega, peaksime raha lugema, nii nagu me teeme kõik oma kodudes. Me ei ela üle oma võimete. Aga tänane valitsus, vahetult enne kriisi, on otsustanud, et on mõistlik elada üle oma võimeta," rääkis ta.