Sõja 160. päev: Ukraina viljalaev jõudis Odessast Türki

{{1659408600000 | amCalendar}}
Ukraina poiss tõukerattaga hävinud hoone ees Sumõ oblastis
Ukraina poiss tõukerattaga hävinud hoone ees Sumõ oblastis Autor/allikas: SCANPIX/Genya SAVILOV / AFP

Ukraina presidendi kantselei asejuhi sõnul on riigi relvajõud Vene vägedelt tagasi võtnud üle tuhande asula, kus saavad alata taastamistööd. USA välisminister Antony Blinken kritiseeris Venemaad selle tegevuse eest Ukraina suurimas aatomielektrijaamas, öeldes, et Moskva kasutab jaama Ukraina üksuste ründamisel "tuumakilbina". Teisipäeva õhtul jõudis esimene Ukrainast teele asunud viljalaev Türgi vetesse.

Oluline 2. augustil kell 22.00:

- esmaspäeval Odessast teele asunud Ukraina viljalaev jõudis teisipäeva õhtul Türgi vetesse ning jäi Bosporuse väina suutmesse ankrusse;

- Ukraina teatas, et tulistas alla seitse Vene raketti;

- USA rahandusministeerium teatas uutest sanktsioonidest Vene ametiisikute ja ettevõtete vastu;

- Olukord Hersoni oblastis on pingestumas;

- Mariupoli linnapea nõunik: linnast lahkub iga päev kuni 100 inimest;

- Ukraina kaitseministeerium: sõjas on hävinud 140 000 elumaja;

- Ukraina armee teatel ründasid Vene väed Hersoni oblastis evakuatsioonibussi, hukkus kolm ja sai vigastada viis inimest;

- Ukrainlased alustasid Donetskis kohustuslikku evakuatsiooni;

- separatistid saatsid Donetskis viis Ukraina välisvõitlejat kohtu alla;

- Belgia külmutas 50 miljardi euro väärtuses Vene varasid;

- Vene kohus kuulutas Azovi terroristlikuks organisatsiooniks;

- Ukraina relvajõud on Vene vägedelt tagasi võtnud üle tuhande asula, ütles presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teisipäeval;  

- USA süüdistas Ukrainas Zaporižžja aatomielektrijaamas tegutsevaid Vene vägesid jaama kasutamises tuumakilbina;

- rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) andmeil paigutab Venemaa oma üksusi Ukrainas riigi idaosast lõunasse, jättes sellega Ukrainale võimaluse idas vastupealetungile minna;

- Läti parlamendi väliskomisjon kiitis teisipäeval heaks otsuse eelnõu, millega tunnistatakse Venemaa tegevuse Ukrainasterrorismiks ning Venemaa ise terrorismi toetavaks riigiks. Seim arutab dokumenti suure tõenäosusega 11. augustil erakorralisel istungil;

- demokraatliku maailma jõudu on Ukraina lahingutes juba hästi tunda, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski;

- Venemaa lisas sissesõidukeelu nimekirja veel 39 britti;

- ÜRO: sõja algsest saadik on hukkunud 5327 ja haavata saanud 7257 tsiviilelanikku;

- alates Venemaa kallaletungist on Ukraina läänepiiril registreeritud kümme miljonit riigist väljumise juhtumit, teatas ÜRO põgenikeagentuur teisipäeval;

- Ukraina peastaabi sõnul on viimased rünnakud Donetski oblastile tagasi tõrjutud;

- Ukraina kaitsejõudude igapäevase Venemaa sõjakaotuste hinnangu kohaselt oli viimane ööpäev suhteliselt rahulik.

Esimene Ukraina vilja eksportiv laev jäi Türgi ranniku lähistele ankrusse

Türgi kaitseministeeriumi teatel jõudis esimene ekspordileppe järgi Ukrainast teele asunud viljalaev teisipäeva õhtul Türgi vetesse ning jäi Bosporuse väina suudmesse ankrusse.

Ministeerium lisas, et M/V Razoni jäi ankrusse spetsiaalselt sellele laevale mõeldud kohta.

Viljalaeva esimene ülevaatus toimub Istanbulis kolmapäeva hommikul kella kümne ajal. Ülevaatuse viib läbi delegatsioon, kuhu kuuluvad Türgi, Ukraina, Venemaa ja ÜRO esindajad.

Razoni, mille pardal on üle 25 000 tonni maisi, lahkus esmaspäeval Odessast ning on teel Liibanoni Tripolisse.

Ukraina teatas, et tulistas alla seitse Vene raketti

Ukraina õhujõud teatasid seitsme Vene raketi alla tulistamisest. Kokku mainiti kaheksa raketi tulistamist Vene relvajõudude poolt Ukraina territooriumile.

Kuus raketti tulistati alla õhutõrje poolt ja üks ühe Ukraina õhuväe piloodi poolt.

Seitsmes rakett tabas aga õhutõrje raketikomplekski Lääne-Ukrainas Lvivi oblastis.

Raketid tulistati Ukraina pihta Kaspia merelt.

USA rahandusministeerium teatas uutest sanktsioonidest Vene ametiisikute ja ettevõtete vastu

Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium teatas teisipäeval uutest sanktsioonides Vene oligharhide, terasetootmise ettevõtte ja kahe selle allharu ning ühe sanktsioonidest kõrvale hiilimisega tegeleva panga vastu.

Eraldiseisvalt teatas USA välisminister Anthony Blinken uutest sanktsioonidest kolme Vene oligarhi ja ühe Vene transpordiministeeriumiga seotud ettevõtte vastu. Blinkeni sõnul olid neli isikut ja 24 Venemaa kaitse- ja tehnoloogiasektori ettevõtet seotud Ukrainas ebaseadusliku tegevusega koos Vene võimudega.

USA lisas ka 893 Vene Föderatsiooni kodanikule viisapiirangud. Lisaks kehtestati piirangud 31-le välisvalitsuse kõrgele ametiisikule, kes on toetanud Venemaa Krimmi anneksiooni ja seega ohustanud või rikkunud Ukraina suveräänsust, ütles Blinken.

Paljud USA poolt sanktsioonide alla sattunud isikud olid varasemalt Ühendkuningriigi, Austraalia ja Kanada poolt sanktsioonide alla pandud.

Olukord Hersoni oblastis on pingestumas

Ukraina ametiisikute sõnul on olukord Hersoni oblastis pingestumas. Vene relvajõud püüavad vältida nii Ukraina pikamaa rünnakuid kui ka forsseerida enda kaitsepositsioone.

Hersoni oblasti tsiviilsõjalise administratsiooni juhi nõuniku Serhii Khlani sõnul on Vene väed toonud Hersoni oblastisse juurde üksuseid ja tehnikat. Samuti on Khlani sõnul venelased ehitanud mitmeid pontoonsildu Dnepri jõe ületamiseks.

Khlani sõnul võib olukord lõppeda raskete tänavalahingutega Hersoni linnas, kuigi Ukraina väed on linnast praegu veel kauge.

Ukraina kaitseministeeriumi luureameti teatas eraldiseisvalt, et Vene relvajõududel juhtus esmaspäeval õnnetus kui nad suitsuekraani abil laskemoona maha laadisid. Nimelt toimus Kalanšaki raudteejaamas Hersonis laskemoona mahalaadimise ajal plahvatus.

Luureamet täpsustas ka 29. juuli rünnakut Brõlivka raudteejaamale. Luureandmete järgi tabati rongi, milles oli 40 vagunit sõdurite, tehnika ja laskemoonaga.

Ukraina sõjaväe sõnul sundisid Vene väed kohalikud elanikud raudteejaama lähistelt asuvatest kodudest minema, kuna kardeti, et kohalikud ukrainlased annavad Ukraina sõjaväele Vene relvajõudude liikumistest teada.

Mariupoli linnapea nõunik: linnast lahkub iga päev kuni 100 inimest

Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andriušenko sõnul lahkub okupeeritud Mariupoli linnast iga päev ligikaudu 50 kuni 100 inimest, vahendab Ukrainska Pravda.

Andriušenko sõnul elas enne sõda Mariupolis ligikaudu 530 000 inimest, kuid sinna on praegu alles jäänud 120 000 – 130 000 inimest, kelelst 70 000 on vanurid. 

Ukraina kaitseministeerium: sõjas on hävinud 140 000 elumaja

Ukraina kaitseministeerium teatas teisipäeval, et Vene-Ukraina sõjas on hävinud 140 000 elumaja alates sõja puhkemisest. Seetõttu on Ukraina hinnangul 3,5 miljonit ukrainlast jäänud ilma oma kodust.

Venemaa süüdistab USA-d Ukraina sõtta otseses sekkumises

Teisipäeval süüdistas Venemaa USA võime Vene-Ukraina sõtta otseses sekkumises kui Briti ajaleht The Telegraph teatas, et Washingtonil on sisuline veto osade Ukraina sõjaväe sihtmärkide suhtes.

Kuigi USA luureametnikud ei anna Ukrainale otse sihtmärkide nimistut ega asukohti koordineerivad Ukraina sõjaväelased enne sõjaliste löökide tegemist siiski Washingtoniga, kes võib rünnakule endale teadaoleva luureinfo põhjal panna veto peale.

Venemaa Sergei Šoigu sõnul näitab see USA otsest sekkumist Vene-Ukraina sõtta.

Ukraina relvajõud: Vene väed pommitasid bussi, surma sai kolm inimest

Ukraina relvajõudude teatel ründasid Vene väed miinipildujatega Hersoni oblasti lõunaosas evakuatsioonibussi ning kolm inimest sai surma ja viis vigastada.

Rünnak toimus 1. augustil, kui buss oli suundumas Vene vägede kontrolli all olevast Starosilja külast Ukraina kontrolli all olevasse Krõvõi Rihi linna.

Ukraina relvajõudude lõuna juhtimisstaabi pressiesindaja Natalija Humenjuk ütles, et sõiduk jäi tule alla Dovhove küla lähedal.

Venemaa on eitanud tahtlikult tsiviilelanike ründamist, kuigi on rünnanud linnu ja teisi asulaid.

Ukrainlased alustasid Donetskis kohustuslikku evakuatsiooni

Ukraina ametiisikud teatasid, et alustasid Donetski oblastis tsiviilisikute kohustuslikku evakuatsiooni. Esimene rong Kropõvnõtskõist lahkus koos naiste, laste ja vanuritega täna hommikul, teatas Telegrami kaudu Ukraina asepeaminister Irika Veršuk.

Donetski oblasti sõjalise administratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko teatas samuti rongide kaudu evakuatsiooni algusest. Rongid väljuvad Kõrõlenko sõnul iga kahe päeva tagant.

Donetski separatistid saatsid viis Ukraina välisvõitlejat kohtu alla

Mariupolis Ukraina relvajõudude raames võidelnud viis välisriikide vabatahtlikku on Donetski rahvavabariigi kohtu alla antud. Välismaalasi süüdistatakse palgasõdurluses.

Üks kohtualune on rootslane, üks horvaat ja ülejäänud kolm on britid.  

Varasemalt on separatistide kohtus süüdi mõistatud üks Maroko ja üks Ühendkuningriigi kodanik. Mõlema määrati surmanuhtlus.

Belgia külmutas 50 miljardi euro väärtuses Vene varasid

Belgia valitsus on otsustanud külmutada 50,5 miljardi euro väärtuses Vene kodanikele, ettevõtete ja teiste organisatsioonide varasid. Varasemalt külmutas Belgia 3,5 miljardi euro väärtuses Venemaaga seotud varasid, teatas Flaami ajaleht De Morgen.

Külmutatud varad kuuluvad 1229 isikule ja 110-le erinevale organisatsioonile. Sanktsioneeritute hulgas on nii Vene poliitikuid, oligarhe, pankasid kui ka ettevõtteid.

Vene kohus kuulutas Azovi terroristlikuks organisatsiooniks

Vene ülemkohus kuulutas teisipäeval Azovi polgu terroristlikuks organisatsiooniks, teatas Reutersi korrespondent.

Venemaa on korduvalt Azovi üksuse olemasolu näitel väitnud, et Ukrainat kontrollivad fašistid ja Venemaa on sunnitud Ukraina denatsifitseerima.

Azovi võitlejaid võib Vene kohtusüsteemis oodata kuni 20 aastat pikk vangistust juhul kui Vene relvajõud otsustavad nende üle kohut pidada Venemaal, mitte nö separatistide territooriumil.

Donetski rahvavabariigi esindajate sõnul võib Azovi võitlejaid Donetskis oodata surmanuhtlus kohalike seaduste järgi.

Nõukogude-aegne tanki-monument Ukraina Sumõ oblastis Trostjanetsi linnas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Ukraina väitel on vabastatud üle tuhande asula

Ukraina relvajõud on Vene vägedelt tagasi võtnud üle tuhande asula, ütles presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teisipäeval.

"Tänase seisuga on deokupeeritud juba 1054 asulat. Operatiivsed taastamistööd jätkuvad kõigil Vene okupatsioonist vabanenud aladel," ütles Tõmošenko teisipäeval toimunud briifingul. 

Tõmošenko sõnul on lepingud juba sõlmitud ja ehitustööd alanud Eesti valitsuse rahastatava uue lasteaia ehitamiseks Žõtomõri oblastis Ovrutšis.

Samal ajal on UNICEFi vahendusel Ukrainas alanud varjendite remont Kiievi, Lvivi ja Tšernigivi oblasti koolides. Üldse on plaanis taastada üle 50 kooli ja lasteaia.

Blinken: Vene väed kasutavad aatomijaama tuumakilbina

Washington on sügavalt mures, et Venemaa kasutab Zaporižžja tuumajaama sõjaväebaasina ja tulistab sealt ümbruskonnas asuvaid Ukraina üksusi, ütles Blinken esmaspäeval ajakirjanikele. "Loomulikult ei saa ukrainlased vastu tulistada, kuna see võiks kaasa tuua kohutava õnnetuse seoses tuumajaamaga," tõdes Blinken, lisades, et Venemaa tegevus on "vastutustundetuse tipp"

Venemaa on läinud kaugemale inimkilpide kasutamisest, lisas Blinken ja nimetas Moskva tegevust Ukraina aatomijaamas tuumakilbiks.

Venemaa esindus ÜRO-s lükkas USA kriitika tagasi, kinnitades, et tema vägede tegevus ei sea ohtu tuumajaama turvalisust.

Vene väed Zaporižžja tuumaelektrijaama väravas Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Ukraina juhid on varem korduvalt süüdistanud Venemaad, et see paigutab tuumajaama territooriumile oma vägesid ja ladustab seal laskemoona.

Blinken rõhutas, et Zaporižžja jaama tuleks lubada Rahvusvahelise Aatomienergia Assotsiatsiooni (IAEA) vaatlejad.

Instituut: Vene vägede ümberpaigutamine annab võimaluse Ukrainale

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) andmeil paigutab Venemaa oma üksusi Ukrainas ümber, tuues neid riigi idaosast, Donetski oblastist lõunasse, jättes sellega Ukrainale võimaluse idas vastupealetungile minna.

Vägede äratoomine Donetski oblastist tähendab, et Venemaa peatab oma pealetungi Slovajnski linnale, märkis USA mõttekoda ISW.

Instituudi hinnangul meenutab praegune olukord seda, kui Venemaa viis osa oma vägesid Zaporižžja ja Hersoni oblastist Luhanski oblastisse, et seal survet tugevdada. Selline vägede ümberpaigutamine jätab nüüd Ukrainale võimalused alustada Donetski oblastis vasturünnakuid, märkis ISW.

Ukraina üksused on saavutanud mõningast edu riigi lõunaosas, pannes Venemaa hõivatud positsioonidelt taganema.

Läti parlament hakkab menetlema Venemaa terroritoetajaks kuulutamist

Läti parlamendi väliskomisjon kiitis teisipäeval heaks otsuse eelnõu, millega tunnistatakse Venemaa tegevuse Ukraina ja selle elanike vastu terrorismiks ning Venemaa ise terrorismi toetavaks riigiks. Seim arutab dokumenti suure tõenäosusega 11. augustil erakorralisel istungil, vahendas Läti rahvusringhäälingu veebiportaal.

Seimi täiskogule saadetud otsuse eelnõus öeldakse, et Venemaa ründab sihikindlalt Ukraina tsiviilelanikkonda, kasutades kannatusi ja hirmutamist vahendina, et üritada demoraliseerida Ukraina rahvast ja relvajõude, halvata Ukraina riiki, püüdes Ukrainat okupeerida. Saadikud märkisid, et Venemaa viib seda vägivalda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Komisjoni liikmed mõistsid kategooriliselt hukka Venemaa sõjalise agressiooni ja ulatusliku sissetungi Ukrainasse, mis viiakse läbi Valgevene valitseva režiimi toetusel ja osalusel, ning kutsusid üles ka Euro-Atlandi kogukonda ja teisi liitlased tugevdama ja kehtestama kiiresti Venemaa Föderatsiooni vastu ulatuslikud sanktsioonid, et peatada Vene armee võime jätkata sõjalist agressiooni Ukrainas.

Komisjoni heakskiidetud avaldus sisaldab üleskutset teistele riikidele väljendada samasugust suhtumist Venemaasse – tunnustada seda otseselt terrorismi toetava riigina, ütles komisjoni esimees Richard Kols. Ta selgitas, et komisjon palub seimil resolutsioon vastu võtta järgmisel istungil. Suure tõenäosusega juhtub see 11. augustil.

Zelenski: demokraatliku maailma jõudu on Ukraina lahingutes tunda

Demokraatliku maailma jõudu on Ukraina lahingutes juba hästi tunda, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeva õhtul tehtud videopöördumises.

Tema sõnul käivad praegu ägedad lahingud nii riigi idaosa Donbassi regioonis, põhjas Harkivi oblastis kui ka lõunas.

"Ukraina suurtükivägi ja luure on teinud juba palju selleks, et vähendada okupandi tulejõudu. Ja seda on tunda," rääkis Zelenski. Ta tänas Ukraina sõjaväelasi Vene üksuste logistikakanalite, ladude ja laskemoona hävitamise ning Ukraina rahvusvahelisi partnereid moodsate suurtüki- ja raketisüsteemide tarnimise eest.

"Demokraatliku maailma jõudu on Ukraina lahinguväljadel viimastel nädalatel hästi tunda," märki president.

Venemaa lisas keelunimekirja 39 britti

Vene välisministeerium teatas esmaspäeval veel 39 Briti kodaniku lisamisest nende nimekirja, kellel on keelatud Venemaale siseneda.

Sanktsioonide alla pandi muuhulgas Ühendkuningriigi endine peaminister David Cameron, leiboristliku partei liider Keir Starmer, ajakirjanikud Piers Morgan ja Robert Peston.

Sissesõidukeeld on suunatud nende vastu, kes väidetavalt "toetavad Londoni vaenulikku kurssi" Venemaa suhtes, öeldi Vene välisministeeriumi teates.

ÜRO: sõja algsest saadik on hukkunud 5327 ja haavata saanud 7257 tsiviilelanikku

ÜRO teatas esmaspäeval, et nende arvestuse kohaselt on alates Vene vägede sissetungist 24. veebruaril Ukrainas hukkunud 5327 ja haavata saanud 7257 tsiviilelanikku.

Juulikuu jooksul registreeriti 355 inimese surm, 1100 haavatasaamine.

Enamus inimohvreid on tingitud plahvatustest, mille on põhjustanud raskesuurtükkide tuli, erinevad raketid või lennukitelt heidetud pommid, märkis ÜRO oma ülevaates.

Sõja puhkemise järel on registreeritud 10 miljonit Ukrainast lahkumist

Alates Venemaa kallaletungist on Ukraina läänepiiril registreeritud kümme miljonit riigist väljumise juhtumit, teatas ÜRO põgenikeagentuur teisipäeval.

Kokku on agentuur alates 24. veebruarist fikseerinud 10 107 957 piiriületust.

Väljumiste arv ei pruugi siiski tähendada riigist lahkunute arvu, kuna osa sõjapõgenikke on riiki naasnud ja paljud ületanud piiri mitu korda.

Ukraina: Rünnakud Donetski oblastile on tagasi tõrjutud

Ukraina peastaabi teatel tõrjuti Vene rünnakud Bahmuti, Avdiivka ja Kramatorski peale Donetski oblastis. Peastaabi sõnul paigutasid Vene väed Bairaki ja Dementiivka külade lähistele Harkivi oblastis.

Hersoni oblastis tõmbusid Vene sõdurid tagasi peale ebaedukat rünnakut Trudoboliubivka külale, teatas Ukraina armee.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 41 170 (võrdlus eelmise päevaga +140);

- tankid 1768 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 4014 (+3);

- lennukid 223 (+0);

- kopterid 191 (+1);

- suurtükisüsteemid 936 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 259 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 117 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 739 (+3);

- tiibraketid 174 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2914 (+2);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 82 (+0).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti ja Krõvõi Rihi rinnetel.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Mait Ots, Allan Aksiim

Allikas: Reuters, Interfax-Ukraina, LSM.lv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: