Lukas: vene keele domineerimine B-võõrkeelena pole normaalne
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ei pea normaalseks vene keele domineerimist B-võõrkeelena Eesti koolides, pidades selle nähtuse põhjuseks pigem harjumust, kui tungivat vajadust, ning julgustab koolijuhte otsima võimalusi õpilastele laiemat keeleõppevalikut pakkuma.
Paljudes koolides on õpilastel 6. klassis võimalik teise võõrkeelena valida ainult vene keel, ent juba varem, aga eriti pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on osa vanemaid avaldanud vastumeelt selle suhtes, et tema laps vene keelt õppima hakkaks. Ka haridusministrini on taolisi signaale jõudnud, ent lausaline see Lukase kinnitusel pole.
Lukas selgitas "Vikerhommikus", et meie haridussüsteem on mõnes mõttes olnud siiani lihtsustav, et A-võõrkeelena domineerib inglise keel ja domineeriv B-võõrkeel on vene keel ning ministri hinnangul tuleks mõlemat muuta.
"Kui rääkida nüüd vene keele rollist, siis see on lausaline pigem seetõttu, et koolid on harjunud seda pakkuma. Neil on vene keele õpetajad, kes vajavad koormust ja väiksemad koolid endale paralleelselt saksa või prantsuse keele õpetajaid pole värvata saanud," rääkis Lukas, lisades, et lapsevanemate soovidele vastu tulemiseks peaks koolid ise otsima lahendusi.
Pikemas perspektiivis vene keelest loobumine ei muuda laste elus midagi, leiab Lukas, kuna meil on küll ettekujutus, et vene keel on oluline, et Eestis hakkama saada, aga see on tema sõnul paljuski meie enda loodud ettekujutus. "Tallinna linnavalitsuse teenindussüsteemis on selle ettekujutuse pealt hakatud tööle kandideerijalt nõudma ka vene keele oskust, aga kuskil pole fikseeritud, et see nii peaks olema," tõi Lukas näite.
"Vene keele domineerimine Eestis B-keelena ei ole normaalne. On ju näha, et näiteks Vene turistid saavad hakkama ka inglise keeles, kuna see on Venemaal A-võõrkeel. Ega nad siin suhtlemata ei jää."
Kuigi vene keele domineerimine B-võõrkeelena tuleneb sellest, et teiste võõrkeelte õpetajaid pole koolidel lihtne leida ja pole ka stiimulit olemasolevaid välja vahetada, sest praegu on vene keele taoline roll lihtsalt omaks võetud, siis võiks haridusministri hinnangul laste jaoks keelepilti rikkalikumaks muuta.
"Kui filosoofilisemalt mõelda, siis meie laste tulevik ja kultuuri haare oleks mitmekesisem, kui ka inglise keel ei oleks A-võõrkeel igal pool, sest inglise keele omandamine ka B-võõrkeelena on palju lihtsam, ta on meie ümber igal pool ja kindlasti omandataks siis koolis kaks võõrkeelt, kui näiteks saksa, prantsuse ja mõnel juhul ka vene keel oleks A-võõrkeel. Praegu jääb asi domineerima inglise keele peale," arutles Lukas, kinnitades, et riik ja seadus siin midagi ette ei kirjuta, mistõttu võiks koolid avaramalt sellele teemale vaadata.
"Keel ise pole milleski süüdi, keelte vastu me ei sõdi. Lihtsalt peaks olema valikuvõimalus avaram ja peaksime vaatama, kuidas meie lapsed ei jääks lihtsustatult ühe või kahe keele külge ja meie ühiskonnas ei tekiks arvamust, et need keeled on nüüd nii vajalikud, et ilma nendeta ei saa. Nii me teeme maailma endale palju vaesemaks."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Marju Himma ja Janek Luts