Eestil ei ole pärast eelmise suursaadiku ametiaja lõppemist Valgevenes suursaadikut, nagu paljudel riikidel, kes ei tunnusta Valgevene presidendivalimiste tulemusi ning ei kavatsegi tema juurde uut suursaadikut lähetada. Nii ka Eesti, ütleb välisminister Urmas Reinsalu.

"See otsus on olemas. Suursaadiku saatmine tähendaks volikirjade üleandmist Lukašenkole, keda Eesti vabariik ei tunnista legitiimse presidendina ja seetõttu meie diplomaatilise suhtlemise tase jääb asjuri tasemele," ütles Reinsalu.

Välisministeeriumi avalike suhete osakonna peadirektor Mihkel Tamm ütleb, et praegune olukord näitab meie suhete tegelikku seisu Valgevenega ja poliitilist reaalsust.

"Kuna meie kahe riigi vahelised suhted on külmutatud, siis tegelikult sellistes tingimustes ei ole meie suursaadiku reaalne lähetamine Minskisse praegu päevakorras ja Eesti esindus, mis Minskis on, jätkab tööd asjuri tasemel ja see vastab ka meie suhete praegusele külmutatud olule," rääkis Tamm.

"Kuigi viisade väljastamine on oluliselt piiratud, siis tööd nendega on ikkagi ja saatkonna töö on Minskis ikkagi oluline ja see töötab seal Eesti inimeste aitamiseks ja ka selle jaoks, et me saaksime olla Valgevenes kohal, hankida infot otse Minskist. Hoolimata sellest, et meil on tõsised poliitilised eriarusaamad, on Valgevene meie piirkonna julgeolekut väga oluliselt mõjutav maa," lausus Tamm.

Tamm lisas, et saatkonna asejuht Indrek Tarand alustab tööd augustikuu jooksul.

Indrek Tarand arvab suhete madalseisu arvestades, et suuri plaane ta esialgu ei tee.

"Midagi nagu väga loovat, kultuurilist või majanduslikku ennustada pole mõtet. Aga teistpidi Valgevenet pole ka suveräänsete riikide seast maha kantud. Meie tähtsate liitlaste Poola, Leedu, Läti ja Ukrainaga piirnev riik on siiski mingil määral meile oluline. Praktikas domineerib siiski konsulaartöö, aga teiselt poolt ka koordinatsioon Minskis siiani veel viibivate Euroopa Liidu esindustega ja loomulikult siis sellel määral, kui palju võimaldatakse ka Valgevene asjameestega," rääkis Tarand.