"Minu ülesandeks on ühelt poolt kindlasti hoida kontakte ja tugevdada sidemeid Valgevene opositsiooniga, eriti Svjatlana Tsihhanovskaja kabinetiga, kes baseeruvad siin eksiilis Vilniuses – vaadata, kuidas Eesti saab tihendada koostööd Valgevene opositsiooniga ja seda toetada," rääkis 20. veebruaril eriesindajana tööd alustanud Marko Koplimaa ERR-ile.

Eriesindaja teiseks ülesandeks on – arvestades, et Eesti saatkond Minskis töötab minimaalses koosseisus – jälgida sealseid arenguid.

"Tulenevalt julgeoleku kontekstist ja sellest, kuidas Valgevene positsioneerub Ukraina sõja kontekstis, on Eestile äärmiselt oluline aru saada lähemalt, mis arengud toimuvad Valgevene ühiskonnas - nii majanduslikud, sotsiaalsed kui sõjalised arengud," selgitas Koplimaa. Selles toetub ta suuresti Valgevene opositsiooni esindajatele.

"Aga lisaks peab mainima, et ka mõned Vene opositsiooni esindajad töötavad eksiilis Vilniuses, nii et kindlasti hoian ka nendega kontakti," lisas Koplimaa.

Valgevene otsustas oktoobris piirata Eesti saatkonna koosseisu Minskis ühe diplomaadini, misjärel jäi sinna tööle üks konsulaartöötaja ning üks tehniline töötaja. Eesti vastas Valgevene otsusele sümmeetriliselt, misjärel vähendati ka siinse saatkonna koosseisu. Üks Valgevenest lahkunud Eesti diplomaat suundus juba siis Vilniusesse tööle Eesti saatkonda, kuid eriesindaja staatuses diplomaati Eesti seni Valgevene suunale määranud ei olnud.

Koplimaa selgitas, et temaga sarnases rollis diplomaate on Vilniuses ka teistel riikidel.

"Leedul on määratud Valgevene opositsiooni juurde töötama suursaadiku staatuses diplomaat, aga valdavalt on erinevad saatkonnad tugevdanud oma meeskonda tavadiplomaatidega," ütles ta. Koplimaa tõi välja Ameerika Ühendriigid, Poola ja Prantsusmaa, millel on kas eraldi inimesed või terved meeskonnad, kes Valgevene opositsiooniga suhtlevad ja jälgivad sündmusi Valgevenes.

Küsimusele, kuidas Eesti Valgevene opositsiooni saab toetada, rõhutas Koplimaa esmalt poliitilise toetuste tähtsust.

"Siin saab palju ära teha. Üks väga oluline osa on poliitiline toetus - seda ei tasu alahinnata. Valgevene opositsiooni jaoks on oluline, et praegust opositsioonijuhti Tsihhanovskajat poliitiliselt tunnustatakse kui opositsiooni juhti ja potentsiaalset alternatiivi Lukašenkole. Rahvusvaheline poliitiline toetus aitab kindlasti tugevdada Valgevene opositsiooni ka Valgevene sees," rääkis Koplimaa.

Teiseks annab Eesti rahalist tuge eksiilis tegutsevale Valgevene Euroopa Humanitaarülikoolile, mis baseerub Vilniuses. "Samuti toetame rahaliselt selliseid programme, mis dokumenteerivad Valgevene režiimi kuritegusid poliitvangide vastu, piinamisi. Sellist praktilist koostööd saab teha ja kindlasti tuleb selliseid asju järgnevatel kuudel ja aastatel juurde," ütles Eesti eriesindaja.

Koplimaa rõhutas eraldi Valgevene julgeolekupoliitilist tähtsust, kus tema sõnul toimub praegu Venemaa hiiliv okupatsioon: "Ametlikult ei ole ju Valgevene Venemaa poolt okupeeritud, aga toimumas on hübriidokupatsioon ja Venemaal on täielik sõjaline vabadus sõjaliselt liikuda Valgevene territooriumil kasutades seda Ukraina-vastastes rünnakutes."

"Ehk kui me tahame rääkida pikaajalisest julgeolekust Euroopas siis eelkõige peab Ukraina võitma sõja Venemaa vastu, aga selle raames ei tohi me unustada ka Valgevenet, mis kui langeb täiesti Venemaa rüppe, õõnestab tugevalt ka Eesti julgeolekut. See on ka üks põhjus ja väga oluline julgeolekualane põhjus, miks Eesti toetab Valgevene opositsiooni," rõhutas Koplimaa.

Valgevenes toimusid 2020. aasta 9. augustil presidendivalimised, mille tulemusi toonane riigipea Aleksandr Lukašenko lasi võltsida. Seejärel vallandusid opositsiooni meeleavaldused, mille režiim jõhkralt maha surus ning tänaseks on riigis üle 1400 poliitvangi. Oma vangistatud abikaasa asemel opositsiooni kandidaadina Lukašenko vastu kandideerinud Svjatlana Tsihhanovskaja lahkus riigist ning tegutseb välismaal. Eesti ja suur osa lääneriike ei tunnusta enam Lukašenkot Valgevene legitiimse presidendina ning ei ole sinna ka enam suursaadikut nimetanud.