Elektrihinna tõukab rekordkõrgeks paljude tegurite kokkusattumine
Elektri börsihinna kolmapäevane rekordkõrgele kerkimine tuleneb sellest, et kokku satub hulk tegureid korraga ning ehkki Baltikumis on ära kasutatud kõik võimalused elektrit väljastpoolt importida, ei ole sellest piisanud, ütles NordPool Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus.
Kolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkib elektri börsihind nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ennenägematu 4000 euroni megavatt-tunni eest. See on ühtlasi praegu maksimaalne börsihind.
Nord Pool Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus rääkis ERR-ile, et Baltikumis on hetkel pakkumisest puudu ning ära on kasutatud ka kõik võimalused elektrit väljastpoolt, nii Soomest, Rootsist kui Poolast importida, kuid ka sellest ei ole piisanud - nõudlus on suurem.
"Sellisel juhul need kaks kõverat ei lõiku ja turuhinnaks on maksimaalne hind," tõdes ta.
Küsimusele, kas hakkame nii kõrgeid hindu eeloleval sügisel ja talvel sagedamini nägema, vastas Arus, et peame sügavalt vaatama praeguse hinnarekordi põhjuseid.
"Eestis on väga suur osa Narva elektrijaamade plokkidest remondis. Nad peaksid küll sellel nädalal tulema välja, üks neljapäeval ja järgmisel nädalal kaks uut plokki, siis on olukord tunduvalt parem," lausus ta.
Lätis on väga palju hüdroenergia tootmist, kuid nagu ka mujal Euroopas, on neilgi veereservuaaride tase ääretult madal ja pakkumine vähenenud. Ka tuult on vähe ning tundub, et gaasijaamade toodangut pole turule hetkel pakutud, võimalik, et gaasi hoitakse talveperioodiks, selgitas Arus teisi hinda mõjutavaid tegureid.
"Nii et sellel tunnil sai kõik, mis seda olukorda võiks mõjutada, teoks," sõnas ta.
Aas: elektribörs on kokku kukkunud
Endine majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ütles rekordilise elektrihinna kohta, et tänase kriisi tingimustes praegune börsisüsteem ei toimi ja elektribörs on kokku kukkunud.
"Me ei saa jääda lootma sellele, et tegemist on ühel päeval toimuva anomaaliaga. Tootmise defitsiidi tingimustes võivad hinnarekordid saada tihedateks külalisteks. Valitsus peab kohe kogunema erakorralisele kriisiistungile ning rakendama eelmisel talvel kehtinud toetusmeetmed, mis pakuvad hinnaleevendust nii peredele kui ka ettevõtetele. Meil ei ole aega oodata elektrituru reformi käivitumist, inimesed vajavad riigipoolset abi kohe!" teatas Aas.
Samuti tuleb Aasa sõnul peaministril avalikusele selgitada, miks regioonis olevatest võimsustest ja ühenduskaablitest ei piisanud, et tekkinud nõudlus ära katta ning mida valitsus olukorra lahendamiseks ette võtab.
"Eestis on kolm kuud järjest olnud inflatsioon üle 20 protsendi, paljud ettevõtted on juba teatanud inimeste koondamisest ja mitmed kaaluvad pankroti välja kuulutamist. Tuletan meelde, et praegu on veel suvi, aga juba varsti algab kütteperiood ning siis on kõrge elektrihinna mõju oluliselt suurem," sõnas endine minister.
Börsi hinnalagi tõuseb veelgi
NordPooli hinnalagi kerkis 4000 euroni megavatt-tunni eest alles tänavu mais, varem oli see 3000 eurot. Euroopa Komisjoni määruse järgi tuleb maksimaalset hinnamäära tõsta, kui see ületab mingis hinnastamispiirkonnas 60 protsenti maksimaalmäärast.
Automaatne hinnalae tõus toimub viis nädalat pärast niisuguse hinna saavutamist. See tähendab, et ka nüüd ootab viie nädala möödumisel börsidel megavatt-tunni hinnalage ees tuhande-eurone tõus ja uueks määraks saab 5000 eurot.
"Ma loodan, et kui nüüd tulevad põlevkivijaamad, saab sellest väga palju leevendust. Täna on 160 megavatti vähendatud Soome ja Eesti vahelist võimsust, natuke vähem tuleb maksimaalselt sisse, on turule antud ka Rootsi ja Leedu vahel. Vaadates tänaseid pakkumise ja nõudluse kõveraid homseks, ei olnud see puudujääk väga suur. Kui need kitsendused kaovad, on olukord tunduvalt parem," jäi Arus siiski optimistlikuks.
Narva jaamade hooldus oli pikalt ette planeeritud
Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola tõi välja, et probleem ei ole ainult Eestis, vaid Baltikumi juhitavas tootmisvõimsuses tervikuna.
"Mingil põhjusel ei ole Balti riikides asuvad gaasielektrijaamad oma pakkumisi turule teinud. Seda on kokku pea 2000 MW võimsust," lausus ta. "Välisühendused on samal ajal maksimaalselt koormatud."
Mis puudutab Narva elektrijaamade hooldust, siis need on Vainola sõnul olnud pikalt ette planeeritud ja sellest on ka turule teada antud.
"Neid töid tehaksegi suvel ehk madalama tarbimisega perioodil, et sügis-talviseks kõrgema nõudlusega perioodiks elektrijaamad ettevalmistada," selgitas ta.
Vainola lisas, et praegu töötab kolm põlevkivielektrijaama ja lähipäevil naaseb turule Balti elektrijaama 11. plokk ja Auvere jaam.
Neid kliente, kes kasutavad fikseeritud elektrihinnaga paketti, kolmapäevane kõrge börsihind ei mõjuta.