Konkurentsiameti neljapäeval avaldatud hinnangu kohaselt ei olnud elektri börsihinna augustikuine kerkimine 4000 euroni megavatt-tunni eest tõenäoliselt seotud turumanipulatsiooniga, kuid selle võis tingida plokipakkumine, mis ei pruugi tootena Baltikumi turule sobida.

Arus vastas ERR-i küsimusele, kas NordPool on jõudnud samasugusele järeldusele, et börs teeb regulaatoritega koostööd ning on juhtunu kohta oma andmed ära saatnud, kuid kommenteerida saavad seda vaid regulaatorid.

Plokipakkumise Baltikumi turule sobivuse teeb tema sõnul küsitavaks turu väiksus.

"Oleme hästi väike turg ja kui plokk, mis pannakse turule, on väga suur ja see pannakse näiteks 12 või 16 tunniks, siis ta tõenäoliselt kõigil tundidel ja keskmise hinna põhjal turule lihtsalt ei mahu," selgitas ta.

NordPooli esindaja sõnul on see ka sõnum, mille nad kokkuvõttes tegid: turuosalised peaksid vaatama üle oma strateegia, kuidas tootmist turule pakkuda.

"Me ei saa öelda, et nad peavad midagi muutma, aga saame nõuga juures olla, kuidas seda riski edaspidi väiksemaks teha," lisas Arus.

Ta lisas, et börsireeglitega selliseid pakkumisi keelata ei saa, sest tegu on turuosaliste enda strateegiliste otsustega.

"Meie tekitame neile võimalused, aga midad täpselt nad teevad ja kuidas kauplevad, see on nende otsus. Sest võimalusi on palju, tooteid on erinevaid, aga strateegia taga on turuosaline ise," nentis NordPooli Baltikumi piirkonnajuht.

17. augusti õhtul kerkis elektri hind Eestis, Lätis ja Leedus 4000 euroni megavatt-tunni eest ning ka päeva keskmine oli rekordkõrge - 682 eurot megavatt-tunni eest.

Konkurentsiamet, kes alustas seejärel uurimist, ega erakordselt kõrget elektrihinda ei põhjustanud turumanipulatsioon, teeb järgmisel nädalal ülevaate sellest, kuhu analüüsiga praeguseks on jõutud, kuid uurimine jätkub ilmselt ka pärast järgmist nädalat.