Laias laastus soovib Läti riik kõigile majapidamistele hüvitada poole küttehinnast - olgu kütteallikaks kas elekter, maagaas, halud, graanulid, puidubrikett või kaugküte. Juba septembrist suurendatakse väiksema sissetulekuga inimestele mõeldud majapidamistoetusi.

Lisaraha, kuigi mitte palju, saavad ka pensionärid ja vähendatud töövõimega inimesed. Näiteks elektrikütte puhul on nii, et kuni 500 kW/h tarbimist kuus tuleb tasuda endal, sealt edasi kuni 2000 kW/h kuus teatud tingimustel hüvitatakse.

Kuigi Eesti ja Läti elektrivarustus on omavahel seotud nii ülekandeliine pidi kui ka börsi kaudu, näeme Eesti ja Läti valitsuse lähenemises kõrgete elektrihindade kompenseerimisel ja küttehinna hüvitamisel üldse erinevat lähenemist. Lätis, näiteks, toetatakse eratarbijate kõrval ka ettevõtjaid ja on ka otsustatud, et loobutakse täielikult kohustuslikust elektriostu komponendist ehk taastuvenergiale mõeldud tasust.

Läti peaministri Krišjanis Karinši võiks ettevõtjaist toetust saada need, kelle maksudest vähemalt kümnendiku moodustavad maagaasi- või elektriarved.

Läti rahandusminister Janis Reirs ütles, et iseküsimus on, kuidas ja kui kiiresti toetust kätte saada, sest raha tuleb taotleda omavalitsuste sotsiaalteenistuste kaudu. "Esialgsed rehkendused näitavad, et küttehüvitise küsijaid võiks olla ligi 30 000 ja majapidamistoetuste taotlejaid üle 40 000, kusjuures toetust peaks küsima iga kuu uuesti," märkis Reirs.

"Uusi rekordeid lööva elektrihinna pärast pole Lätis börsilt lahkumist kaalutud, tänast hinnataset selgitatakse tootmisvõimsuste vähenemisega eelkõige Eestis ja sooviga hoida gaasi talveks. Just gaasinappus võib olla põhjus, miks ka lätlaste Latvenergo praegu elektrit vähem toodab. Hooldustöid tehakse praegu Riia 1. soojuselektrijaamas," rääkis Läti omavalitsuste ühenduse tervishoiu- ja sotsiaalnõunik Ilze Rudzite.