Igor Krupenski: energiakandjate maksumusest ehk Mis meid ees ootab?
Ehk oleks vajalik selge strateegia elektrienergia turu arendamiseks lähima aasta, viie aasta, kümne aasta jne jaoks. Milliste allikate baasil ja millise tootmishinnaga hakkame tootma elektrienergiat? Ning vahest võiksime panustada elanike teadlikkuse tõstmisele energeetika valdkonnas, kirjutab Igor Krupenski.
Viimase aasta jooksul on toimunud väga palju muudatusi, sh ka energeetika valdkonnas – veel eelmisel suvel ei tundnud keegi väga suurt muret elektri- ja soojusenergia maksumuste osas. Elu aga liigub niivõrd kiiresti edasi, et aastaga on toimunud suured muudatused, mis vanasti oleks kestnud mitukümmend aastat.
Maagaas on kallinenud peaaegu kümme korda ning küsimus pole vaid hinnas, vaid ka varustuskindluses: Venemaa ei tarni enam gaasimolekule Balti riikidesse ning juulikuu lõpu seisuga pole me veel kindlustanud maagaasi tarneid oktoobriks ja novembriks. Järgmise aasta veebruari ja märtsi jaoks on puudu lausa 40 protsenti tarnetest.
Era- ja paarismajade gaasikatelde omanikud on hakanud massiliselt paigaldama õhk-vesi soojuspumpasid (et omada paralleelseid tarneallikaid ning valida konkreetsel ajal soodsam). Suured soojusenergia tarbijad (näiteks Tallinna Lennujaam ning Kristiine Keskus) on astunud samme, et üle minna kaugküttele. Ning paljud kaugküttefirmad on paigaldatud katlamajadesse põlevkiviõli mahuteid, et omada võimalust õli põletamiseks gaasi asemel.
On suur tõenäosus, et konkurentsiametile laekub massiliselt avaldusi kaugküttepiirkondade soojusenergia piirmaksumuse tõstmiseks (kallinenud on kõik kütused, sh hakkepuit) ning see väljendub ka tulevase kütteperioodi tarbijate arvetes.
Elektrienergia valdkonnas on meil sama suur ebakindlus: sügis pole veel saabunud, aga börsihinna paketiga tarbijad on juba tundnud "rõõmu" 4000 EUR/MWh elektrienergia maksumusega (17.08 kell 18-19).
Mis siis ootab meid talvel, kui elektrienergia tarbimise mahud suurenevad väga palju ning õues on -25 kraadi? Kas on meie regioonis (Eesti, Läti, Leedu) piisavalt tootmisvõimsusi, et tagada konkurentsivõimeline hind tarbijate jaoks?
Ehk oleks vajalik selge ja läbipaistev strateegia elektrienergia turu arendamiseks lähima aasta, viie aasta, kümne aasta jne jaoks: milliste allikate baasil (ja millise tootmishinnaga) hakkame tootma elektrienergiat? Kas selleks on tuul, päike, põlevkivi või tuumaenergia?
Ning vahest võiksime panustada ka meie elanike teadlikkuse tõstmisele energeetika valdkonnas. Et iga Eesti inimene teaks mis vahe on erinevate elektrienergia pakettide vahel (mida kujutab ennast ka oktoobrikuus käivitatav "sotsiaalne pakett"?!), kui lihtsalt ja mis tingimustel on võimalik paigaldada enda maja katusele või maapinnale päikesepaneele, kuidas liita neid elektrivõrguga?
Parim energia on tarbimata energia. Eestis on energiasäästu võimalusi väga palju, aga kas oleme need kõik juurutanud ja rakendanud?
Toimetaja: Kaupo Meiel