Kolmandal hankel õnnestus riigil osta 250 gigavatt-tundi gaasi, kuid kallima hinnaga
Valitsus eraldas varude keskusele 63 miljonit eurot, millega kaetakse kolmandal hankel riikliku gaasivaru jaoks soetatud 250 gigavatt-tunni gaasi kulud. Kolme hankega on valitsuse seatud eesmärgist ehk ühest teravatt-tunnist soetatud nüüd ligi pool.
"Suurendamise varude keskuse aktsiakapitali 63 miljoni euro võrra, et Eestis gaasivarustuskindlus tagada. Tänane otsus puudutab varude keskuse kolmandat gaasi hanget. Juba varem kahe hankega hangitud 200-le gigavatt-tunnile õnnestus juurde hankida 250 gigavatt-tundi ehk me jõuame peaaegu pooleni seatud eesmärgini ehk ühe teravatt-tunnini," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Ta lisas, et erinevalt kahest esimesest hankest oli kolmandal pakkumisi rohkem ja riigil oli valikut. Negatiivse poolena tõi ta aga välja, et vahepeal on gaasi hinnad veelgi üles läinud.
"Esimesed kaks hanget olid madalama hinnaga. Aga strateegilise varu mõttes oleme pooleni eesmärgist jõudnud. See annab kindlust, et minimaalseteks vajadusteks on meil gaas olemas," sõnas Sikkut.
Kui riik soetas 63 miljoni euro eest 250 gigavatt-tundi gaasi, siis maksti megavatt-tunni eest kolmandal hankel 252 eurot. Eelmisel hankel maksti megavatt-tunni eest 192 eurot.
Eesti varude keskus kuulutas välja kolmanda hanke, et täis saada valitsuse poolt pandud eesmärk ja soetada eelolevaks talveks kokku üks teravatt-tund riiklikku gaasivaru. Kahe varasema hankega on soetatud sellest viiendik. Nii esimesel kui teisel hankel õnnestus varude keskusel osta 100 gigavatt-tunni võrra gaasi.
Maikuus vastu võetud lisaeelarvega eraldas riigikogu 170 miljonit eurot strateegilise gaasivaru moodustamiseks kütteperioodi alguseks.