"Valitsus sai eile (neljapäeval - toim.) ülevaate hanke hetkeseisust, samamoodi kindral Herem andis kabineti liikmetele ülevaate sellest, milline see võime võiks olla. Meil olid erinevad stsenaariumid lõpliku otsuse tegemiseks eile ette valmistatud," ütles Pevkur.

"Nüüd rahaga seotud otsus. Kuna see puudutab aastaid 2025 ja 2026, mitte järgmist aastat, siis rahaga seotud otsused tulevad riigi eelarvestrateegiaga koos ehk siis valitsus lähinädalatel jõuab riigieelarvestrateegia otsusteni. Siis tulevad ka õhutõrje lõplikud otsused," sõnas Pevkur.

Hanke keskmaa õhutõrje soetamiseks kuulutas valitsus välja juuli lõpus. "Hange on töös. Me saame hankepakkumised septembri lõpuks. Hange on kuulutatud välja teadmises, et me saame seda otsust teha vastavalt vabariigi valitsuse rahaeraldusele. Aga töö käib," rääkis Pevkur.

Kuna Eestil ja Lätil keskmaa õhutõrjesüsteem puudub, otsustasid riigid juuni lõpus hankida selle ühiselt.

Juuli lõpus ütles Pevkur, et Eesti võib keskmaa õhutõrjesüsteemi saada kolme aastaga.

Jaanus Karilaid oli aga valitsuse tegutsemise suhtes kriitiline. "Otsus oleks tulnud teha juba eile. Meie põhikriitika valitsuses oligi Reformierakonna aeglus. Keskmaa õhutõrje oli ka üheks esimeseks tõsisemaks konfliktiks meil ühises koalitsioonis. Karm retoorika Venemaa suunal muutub sisutühjaks, kui Eesti kaitsevõime arenduses ollakse nii aeglased ning üldsõnalised," kommenteeris Karilaid.

Karilaid märkis, et tänases julgeolekuolukorras eeldaks ta valitsuselt palju kiiremat tegutsemist. "Valitsus ei pea RES-i protsessi ootama. Ka riigikogu on nõus erakorraliselt kogunema. Hangete jaoks on finantsgarantii elementaarne," lausus Karilaid.

EKRE-sse kuuluv brigaadikindral reservis Alar Laneman ütles "Aktuaalsele kaamerale", et keskmaa õhutõrjesüsteemi hankimise venimise põhjus on märk üldisest mitte väga targast juhtimisest.

"Rahva elutarkus ütleb ju seda, et kui üks asi hakkab venima, siis ta kipub venima jäämagi. Seda arvesse võttes on alati tark olulised kohe ära teha, sest muidu tulevad järgmised, mitte vähem olulised asjad," sõnas Laneman.

"Kui me räägime sellest otsuse mehhanismist, siis valitsuse otsused põhinevad kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel. Tehniliselt on meil ainult kaks võimalust – kas kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on olnud ebapädev, mitte arvestades vajadusi või on valitsus ignoreerinud kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet," lausus Laneman.