"Juuli alguses edastati liitlastele võime-eesmärkide kavand, mille üle nüüd hakatakse läbirääkimisi pidama ja mille osas kokkulepet on oodata alles järgmise aasta sügisel," rääkis kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimises NATO-suunalise planeerimise juht Meelis Peterson, kes rõhutas, et eesmärkide täpsem sisu ei ole avalik. "Aga nii palju saame ütelda, et need esialgsed võime-eesmärgid, mis on ka Eestile antud, on tunduvalt suuremad ja see kindlasti toob kaasa laskemoona mitte nüüd küll väga suure, sest see oli meil ka enne [üsna suur] planeeritud, aga ikkagi suurenemise," selgitas ta.  

Peterson lisas, et NATO ei sea eesmärke käsitulirelvadele, vaid suurema kaliibriga relvadele.

Küsimusele, kas see tähendab ka mitmesajakilomeetrise lennuulatusega rakette, millest on räägitud kaitseväe eelmise juhataja, kindral Martin Heremi sõjalise nõuandega kaasnenud ülevaates, vastas Peterson: "Ka neid, võib öelda jah." Ta rõhutas, et ei saa plaane siiski täpsemalt avada.

Peterson selgitas, et uued võime-eesmärgid lähtuvad julgeolekuolukorra muutumisest, mille on tinginud Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning selle aluseks on kaitseministrite antud poliitiline suunis. Võime-eesmärgid suurenesid kõikidele liitlastele, lisas ta.

"NATO väevõime planeerimise protsess koosneb erinevatest sammudest ja see tuleneb poliitilisest juhisest NATO-s, mis seab vastavalt eeldused ja vajadused, missuguseid ülesandeid NATO peab täitma suuta ja selle põhjal siis arvestatakse välja need miinimumväevõime vajadused, mis määratakse riikidele," rääkis ta.

Peterson viitas ka sellele, et võime-eesmärkide uuendamisel arvestatakse kolme põhimõtet, millest esimene on õiglase koormajagamise printsiip, teine mõistliku väljakutse printsiip, et riigid peaksid ka pingutama sõjaliste võimete arendamisel ning kolmandaks on põhimõte, mis ütleb, et ükski riik ei peaks panema ühte võimesse üksinda üle 50 protsendi.

"Lõplikult kinnitatakse uued võime-eesmärgid järgmise aasta sügisel. Protsess näeb ette, et esialgsed eesmärgid räägitakse läbi, toimuvad veel nii NATO kui riikide kahepoolsed läbirääkimised ja praeguse plaani kohaselt, peab kinnitama 2025. aasta sügisel, kui kaitseministrid kohtuvad. Võime-eesmärkide tähtajad seatakse keskpikka perioodi, mis on siis seitse kuni 15 aastat. Nii et see näeb päris pikalt ette," rääkis ta.

Kuna uute võime-eesmärkide ettepanekud jõudsid liikmesriikidele alles juuli alguses, siis praegu algas alles nende läbitöötamine. "Praegu analüüs käib, kaitsevägi teostab praegu analüüsi, et mis see meile siis kaasa toob, mida meil on vaja juurde teha ja mis meil on juba planeeritud," rääkis Peterson.

"Aga väevõime planeerimist esialgu kindlasti ei muudeta, sest meie peame neid hakkama kajastama oma pikaajalistes plaanides, mis on 10 aasta plaanid riigikaitse arengukavas. Need tuleb kõigepealt seal kajastada, see on meie esialgne suund. Ja siis juba ka kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas. Aga sõjaliste plaanide koha pealt ta kindlasti ei muutu midagi. See ongi vastavalt sõjalistele plaanidele välja arvutatud võimevajadus," selgitas kaitseministeeriumi esindaja.