X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lukas: algaval aastal läheb enamik koole üle eestikeelsele õppele

Järgmisel aastal toimub eestikeelsele õppele üleminek enamikus Eesti haridusasutustes, sest riik ei ole ressursi mõttes võimeline arendama kakskeelset koolisüsteemi, ütles õppeaasta alguse pressikonverentsil haridusminister Tõnis Lukas.

"Eesti õppekeelele üleminek toimub nii lasteaedades kui ka põhi- ja kutsekoolides," ütles Lukas.

Selleks vormistab valitsus praegu seadusandliku raami, võttes arvesse piirkondi ja koosseise, et kasutada eri metoodikaid, ütles haridusminister.

Lukas lisas, et 2023. õppeaasta üks eesmärk on luubi alla võtta Ida-Virumaa, kus rakendada õppekeelena eesti keelt. "Üleminek võib tegelikult toimuda ka varem, Tartus on vene keelelt eesti keelele üle läinud kaks kooli ning kolm lasteaeda," sõnas ta.

Haridusministeeriumi programm näeb ette õppekava muudatusi venekeelsetes koolides, kus suurendatakse eesti keele tundide arvu.

"Kuni kolmanda klassini on eesti keel tunde neli korda nädalas. 4.–7. klassis tõuseb tundide arv viiele korrale nädalas," kommenteeris Lukas.

Sealhulgas on plaanis muuta ka eri haridusastmete lõpukeeletaset. "Põhikooli keeletasemeks on B1 asemel B2-tase, gümnaasiumis C1," rääkis haridusminister.

Lisaks õpilastele kehtestatud keeletaseme nõuetele hakkab riik kontrollima ka õpetajate keeletaset. "Selleks taotleme ka keeleseaduse muudatust, mis annaks keeleametile võimaluse järelevalvet koolides teha ka õppetunnis," rääkis Lukas.

2023. aasta õppeaasta algusest ei vasta kvalifikatsioonile need õpetajad, kelle keeletase ei vasta nõuetele.

"Ootame, et kõik koolijuhid tulevad eesmärkidega kaasa ja et ka neile rakenduvad keeletaseme nõuded," ütles haridusminister.

Õppekavas muutub ka B-võõrkeele valik mitmekülgsemaks, mis tähendab koolidele kohustust pakkuda õpilastele erinevaid valikuid. Praegu seda kohustust ei ole, sõnas Lukas.

"Valdavalt on B-võõrkeel vene keel, loodame et koolid võtavad seda tõsiselt ja pakuvad järgmisest sügisest B-võõrkeelena ka midagi muud," nentis ta.

Haridusminister lisas, et riigil on vaja soodustada eesti keele igakülgset kasutamist, sest meil ei ole ressurssi arendada kakskeelset koolisüsteemi.

"Tõsine suhtumine eesti keelde tuleb siis, kui saadakse aru, et seda keelt on vaja," lausus Lukas.

Lisaks nimetas Lukas oluliseks õpetajate palka. Praegu taotleb haridus- ja teadusministeerium, et magistrikraadiga õpetajate palk oleks 120 protsenti eesti keskmisest palgast.

Distantsõpet ei tule

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on eesmärk hoida haridusasutused sõltumata koroonaviiruse levikust avatuna ning distantsõpet soovitab ministeerium pigem vältida.

"Distantsõppe otsus tehakse piirkondadest ja juhtumitest lähtudes, mitte ei rakendata üleriigiliselt. Distantsõpet tuleks eriti vältida nooremates klassides ja tuge vajavate õpilaste seas," ütles Vinter-Nemvalts.

Kantsler soovitas mis tahes haigustunnuste puhul koju jääda ning võimalusel teha kiirtest. Positiivse tulemuse puhul tuleb jääda viieks päevaks eneseisolatsiooni.

"Vaktsineerimissoovitus kehtib kõigile, eelkõige selleks, et haiglasse satuks vähem inimesi ning et haiguse kulg oleks kergem," sõnas Vinter-Nemvalts.

Samuti jätkatakse koolides kiirtestide tegemist, ministeerium soovitab kiirteste õpilastele koju kaasa anda, et võimalusel end testida, eriti kahtluse puhul, et on nakatutud.

"Testid tagab koolidele riik, need peaksid koolidesse saabuma järgmisel nädalal," ütles kantsler.

Tänavu alustab esimeses klassis õppimist 14 000 last ja üldhariduskoolides on kokku 158 000 õpilast. 1. septembril alustab üle Eesti tööd 597 lasteaeda, 517 üldhariduskooli ning 18 kõrgkooli.

Toimetaja: Renate Tolmats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: