Saksamaa plaan oma ettevõtteid toetada läheb komisjoni teatel maksma ligikaudu 27,5 miljardit eurot.

Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager sõnas, et toetusmeede peaks välistama Saksa ettevõtete ümberpaiknemise riikidesse, kus on leebemad keskkonnanõuded.

Toetusmeetme kaudu hakatakse Saksa ettevõtetele kompenseerima osa süsinikuheite hinnatõusust aastatel 2021 kuni 2030.

CO2 kvoodi hind on kahe aastaga kolmekordistunud küündides nüüd 100 euro juurde tonni eest. Hinnatõusu on kiirendanud Saksamaal söejaamade käivitamine tuumajaamade sulgemisel tekkinud elektridefitsiidi ja kalli Vene maagaasi kompenseerimiseks.

Kompensatsioon makstakse ettevõttele välja aasta peale süsinikuheite maksete tegemist. Viimane makse on kavas teha 2031. aastal.

Abi antakse kuni kolm neljandikku varem makstud süsinikuheite tasust, kuid mõnel juhul võib abi maksimumulatus olla suurem, et hoida konkreetse ettevõtte süsinikuheite kulud 1,5 protsendini ettevõtte kuludest.

Abi arvestatakse põhinedes elektri efektiivselt kasutamise etaloni järgi, mis peaks tagama, et toetuse saajad on motiveeritud elektrit säästlikult kasutama.

Saksa ettevõtted, kellele toetus on mõeldud, peavad osa süsinikuheite kuludest siiski ise kandma – üks gigavatt-tundi elektri tarvet jääb toetuse ulatusest välja.

Samuti ei toetata ettevõtete enda elektritootmist, mis on töösse pandud enne 2021. aasta 1. jaanuarit.

Toetuse saamiseks peavad Saksa ettevõtted kas viima ellu energia haldamise süsteemi (mille raames sisalduvad ka elektri säästmise meetmed) või katma vähemalt 30 protsenti oma elektritarbimisest taastuvate elektriallikatega.