"Kui kevadel oli ebakindlust väga palju ja ei olnud lihtne prognoosida, millise mõjuga sõda meie ettevõteteni jõuab, siis praeguseks on seis selline, et meie majandus, ettevõtted on olnud palju paremad kohanejad, kui julgesime arvata. Seda tuleb öelda erinevate kriiside kohta, hästi tuldi läbi ka Covidi-kriisist, kus Eesti ettevõtted olid ühed kiiremad ja tublimad kohanejad," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Sisenõudlus jääb prognoosi kohaselt sel ja tuleval aastal väga madalaks ning hakkab taastuma alles 2023. aasta teisest poolest.

Tänavu aprillis prognoosis rahandusministeerium veel Eesti SKP-le üheprotsendilist langust, tulevaks aastaks ootas ministeerium aga 1,2-protsendilist kasvu.

"Kui me kevadel valmistusime majanduslanguseks, siis praegu näeme, et selle aasta kokkuvõttes ootab Eestit positiivne majandustulemus. Võrreldes kevadprognoosiga näitab värske prognoos ka eelarve paremat seisu," sõnas Pentus-Rosimannus.

Selle aasta teises pooles majandus aeglustub ning mõnes kvartalis on oodata ka majanduslangust. Aasta kokkuvõttes jääb majanduskasv siiski positiivseks ning jõuab ühe protsendini.

Suurimaks väljakutseks Eesti majandusele on energiahinnad ja kõrge hinnakasv, muu sõjaga seotud mõju majandusele on aga osutunud kardetust pehmemaks ning Eesti ettevõtted on sanktsioonide ja tarneraskustega kohanenud oodatust paremini.

Tööturg on siiski tugevam, kui ministeerium kevadel sõja tõttu prognoosis. Palgakasv jätkub, kuid jääb sel aastal inflatsioonile alla ning 2019. aasta reaalpalga tase taastub 2025. aastaks.

Tänavuseks palgakasvuks prognoosib ministeerium 11 protsenti ning tuleval aastal 7,4 protsenti. Ehk kui mullu oli keskmine palk 1548 eurot, siis prognoosi kohaselt on see tänavu 1718 eurot ning tuleval aastal 1845 eurot.

Inflatsioon kasvatab maksutulu laekumist, kuid kiire hinnatõusu tõttu kasvavad ka riigi kulud. Selleks aastaks kinnitatud eelarve kulude maht hoiab tagasi kulude kasvu, samal ajal aga suureneb surve palga- ja tegevuskulude kasvuks.

"Palgakasvu vedajaks on erasektor, paratamatult kaasneb sellega ka surve palgatõusuks avalikus sektoris. See on teema, millele tuleb eelarvearuteludel lahendus leida," ütles rahandusminister.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul mõjutavad maailmamajandust Ukraina sõjale lisaks ka probleemid Hiina majanduses ja USA majanduse aeglustumine.

Rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoos lähtub eeldusest, et sõda ei laiene, praegused sanktsioonid jäävad kehtima ning energiatarned Euroopas ei katke.