Isamaa erakonna eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste (v.a Euroopa Liidu kodanike) hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud arvamuses, et Isamaa eelnõu muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel. 

"Leian, et juhul, kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda riigikohtul selle kooskõla põhiseadusega kontrollida. On argumente, mis toetavad seesugust hääleõiguseta jätmist, ent leian, et ülekaalus on argumendid, mis viitavad 594 SE vastuolule põhiseaduse § 156 lõikega 2 ja § 9 lõikega 1 nende koostoimes," märkis õiguskantsler.

§ 156 ütleb, et "kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad". § 9 aga, et "põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel".

Õiguskantsleri vastusest ilmneb ka, kui suur on nende kolmandate riikide kodanike hulk, kes tegelikult käisid kohalikel valimistel hääletamas. Selgus, et Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike poolt antud häälte koguarv (5783) moodustas viimastel kohalikel valimistel antud häältest 0,98 protsenti.

Kolmandate riikide kodakondsusega valijatest moodustavad Eestis napi enamuse Vene Föderatsiooni kodanikud (ligi 70 000 inimest 139 000st), järgnevad Ukraina, Valgevene ja Ühendkuningriigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega (nn halli passiga) valijaid oli 2021. aasta kohalike valimistel valijate nimekirja kantud 62 585.

Päringu andmetel käis Eestis elavatest valimisõiguslikest Venemaa kodanikest 2021. aastal kohalikke volikogusid valimas 42,5 protsenti, Valgevene kodanikest 49,5 protsenti, Ukraina kodanikest 42,8 protsenti, Suurbritannia kodanikest 30,6 protsenti ja määratlemata kodakondsusega valijatest 39,6 protsenti.

Kõigist 139 281 kolmandate riikide kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isikutest kasutas 2021. aasta kohalikel valimistel õigust valida 57 347 inimest ehk 41,2 protsenti.

Isamaa leiab aprillis algatatud eelnõu seletuskirjas, et tänaseks on mõnede kolmandate riikide hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus.

"Teadaolevalt ei ole 13 Euroopa Liidu riigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletusõigust. Selliste riikide hulka kuulub näiteks Läti, kus kolmandate riikide kodanike osakaal elanikkonnast on suurem kui Eestis. Näiteks ei ole kolmandate riikide kodanike hääletusõigust kohalikel valimistel ka Prantsusmaal ja Saksamaal," märgiti seletuskirjas.

Eelnõu algatajateks on Isamaa fraktsiooni liikmed Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Andres Metsoja, Heiki Hepner, Raivo Tamm, Üllar Saaremäe ja Mihhail Lotman.