Õiguskantsler vastas päringule, milles sooviti tema seisukohta Narva linnavolikogu 15. augusti istungi kohta, mis toimus vene keeles. Õiguskantsler selgitas oma vastuses, et põhiseadusest tuleneb, et kogu riigi ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine peab üldjuhul toimuma eesti keeles.

Seadus võib siiski sätestada ulatuse ja korra, milles kasutatakse kohaliku omavalitsuse sisemises asjaajamises vastava paikkonna püsielanike enamiku keelt.

"Nii-öelda välise asjaajamise keele valiku osas elanike suhtlemisel ametiasutustega näeb põhiseadus ette igaühe õiguse pöörduda kohalike omavalitsuste poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid."

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel, ja rõhutab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

Õiguskantsler toob välja, et keeleseaduse § 11 sätestab, et omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.

"Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole Vabariigi Valitsus sellist otsust Narva linna suhtes teinud," märkis Madise. 

Narva linnavolikogu pidas 15. augustil ametliku ja avaliku (näidati otseülekandes Youtubes) istungi, milles saadikud rääkisid valdavalt vene keeles. Samal istungil pidi arutusele tulema tank-monumendi küsimus, kuid ootamatult otsustas volikogu enamus arutelust loobuda.