Sõjapõgenike surve Eesti sotsiaalsüsteemile on kardetust väiksem
Paljude Ukraina põgenike jaoks on ainus võimalus Eestis hakkama saada sotsiaaltoetuste toel. Kuigi surve Eesti sotsiaalsüsteemile on kasvanud, on see sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul kardetust väiksem.
Krõvõi Rihis elanud Ivanna tuli märtsis Eestisse koos kahe lapse ja emaga. Kui alguses kattis nende elamiskulud riik, siis nüüd tuleb perel endal hakkama saada, veidi vähem kui 1000 euroga. Just nii palju saab neljaliikmeline pere erinevaid sotsiaaltoetusi. Aga ainuüksi eluaseme peale kulub ligi 600 eurot.
"Kuidas öelda, raske on. Üüri ja kommunaalkulud ma maksan ise, toiduabi sain, sellest on palju abi. Nii on," ütles Ivanna.
Naine loodab, et varsti läheb kergemaks, lapsed peaksid saama lasteaiakoha ja tema ise loodab kraanajuhina tööd leida.
Sõja algusest alates on Eestisse tulnud ligi 50 000 põgenikku. Põgenikega kaasnev surve Eestis sotsiaalsüsteemile on olemas, aga see ei ole sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul nii suur, kui arvatakse.
"Kuivõrd ajutise kaitse saaja saab ligi sarnasele sotsiaalkaitsele nagu Eesti inimene, siis suuresti nad saavad ise hakkama ja me ju teame seda, et 39 protsenti tööealistest inimestest on leidnud endale töö," rääkis Riisalo.
Perehüvitisi saab ligi 4700 inimest, kellest 363-le makstakse ka vanemapalka. Puudetoetust makstakse 121 inimesele ning Ukraina ja Eesti rahvapensioni vahe hüvitatakse 859 inimesele.
"Need jäävad kuskile null-koma protsendi juurde kogu vastava toetuse eelarvest, mis meil oma inimestele on. Välja arvatud siis kaks artiklit, milleks on toimetulekutoetus, kus saajate hulk on kasvanud, ja samamoodi ka toiduabi," ütles Riisalo.
Kui toiduabiks oli tänavu plaanitud 4,5 miljonit eurot, siis lisaeelarvest saadi selleks juurde 3,9 miljonit, toimetulekutoetuste maksmiseks tuli riigikassast leida lisaraha 28,6 miljonit.
Ligi 58 protsenti toimetulekutoetuse saajatest on ukrainlased. Näiteks Rakveres, mille elanike arv on tänu põgenikele kasvanud kolm protsenti, on toimetulekutaotluste arv hüppeliselt kasvanud. Kui mullu esitati terve aasta peale kokku 746 taotlust, siis juuli lõpuks oli neid laekunud juba 703. Viiendik toetuse saajatest on sõjapõgenikud.
"See protsent on päris suur ja kui me räägime üldse toetuste menetlemisest, siis see on koht, mis pigistab igas mõttes. Ka meie oma inimressursi osas, oleme siin abikäsi palganud ja täna on ka volikogu, kus taotleme poolt toetuste menetleja ametikohta struktuuri juurde, esialgu aastaks, kes tegeleks ainult Ukraina sõjapõgenikega," ütles Rakvere linnapea Triin Varek.
Praegu on riigi majutusel 3700 sõjapõgenikku.
Toimetaja: Barbara Oja