Veiko Kommusaar: iga piiriületaja pole sõjapõgenik

Eesti on Ukrainale toeks ja aitab sõjapõgenikke igal võimalikul moel. Seetõttu on raske lugeda ridade vahele peidetud kahtlusi, justkui oleks Eesti piirivalvurid võtnud Ukraina põgenikud teravama tähelepanu alla ning tõkestavad igal võimalikul juhul nende pääsu Venemaalt. Sellist asja ei ole, me aitame kõiki sõjapõgenikke, kirjutab Veiko Kommusaar.
Meie piiriametnikud teevad oma tööd täie pühendumusega ning kindlalt kõiki eeskirju ja rahvusvahelisi õigusakte järgides. Meie piirikontroll on hea ja taktikat uuendame pidavalt vastavalt olukorrale ja sellele, millise ohuga tuleb piiril tegeleda.
Me veendume piiril riiki saabuda soovijate motiivides ja teeme vestlustel selgeks, kas meie ees on inimesed, kes põgenevad sõja eest või on neil hoopis muud eesmärgid. Kui on kahtlus, et üle piiri proovivad tulla Venemaa agressiooni Ukrainas kattevarjuna kasutavad inimesed, siis nemad peavad paraku tuldud teed tagasi minema.
Piirivalvurite väga hea töö tulemusena hoiame Eesti turvalisena ja nemad aitavad tagada selle, et saada selgust, mis kavatsustega inimesed siia tulla soovivad.
Näiteks ei lubanud piirivalvurid eelmisel nädalal riiki naist ja mees, sest nad esitasid valeandmeid. Nad väitsid, et lahkusid Mariupolist 15. augustil. Kaasas oli neil ka Venemaal väljastatud migratsioonikaart, kus oli sama eelnevalt nimetatud kuupäev.
Neid kontrollides leidsid piirivalvurid aga poetšekke, mis olid Venemaal tehtud ostude eest ning kandsid varasemat kuupäeva, kui väidetav lahkumisaeg Mariupolist. Seda vastuolu ei suutnud nad selgitada.
Hiljem väitsid nad, et tegelikult lahkusid nad Mariupolist varem ja et Venemaa piirivalve käskis neil migratsioonikaardile kirjutada vale kuupäeva. Samuti kõlasid väited, justkui oleks piirivalvur tõendile vale kuupäeva löönud. Seda, mis põhjusel olnuks vaja dokumenti selliselt võltsida, ei osanud nad ka öelda. Muid tõendeid Mariupoli elamise või viibimise kohta neil ei olnud.
Piirivalvurite põhjendatud kahtlusi ei suutnud üle piiri pääseda soovinud paar kõrvaldada ja nende Eestisse sisenemine seetõttu esialgu ka tõkestati.
Septembri alguspäevadel saabus Luhamaa piiripunkti Ukraina kodanik, kelle dokumente kontrollides selgus, et tal puudub seaduslik alus sisenemiseks Schengeni territooriumile. Oma reisi eesmärgi kohta andis ta ebaselgeid vastused ja tal polnud reisi eesmärki ning tingimusi õigustavaid asjakohaseid dokumente. Talle koostati sisenemiskeeld.
Ainult turvalisuse kaalutlusel
Me ei tee idapiirile saabuvate isikute osas kellelegi mööndusi, me kontrollimegi neid väga tähelepanelikult ja oleme seda kogu aeg teinud.
See on tavapärane, et meie piiriametnikud kontrollivad suurema tähelepanuga neid inimesi, kelle reisidokumentides esineb puudusi. Kõik ainult turvalisuse kaalutlusel. Seejuures möönan, et piirikontroll võib küll mõnel puhul minna lihtsamalt, seda aga siis, kui meile soovib tulla kehtiva reisidokumendiga inimene.
Rõhutan, et Eestisse pääsevad kõik, kel õigus ajutisele kaitsele. Alates Vladimir Putini juhitava Venemaa agressiooni algusest on Eestisse tulnud ligi 53 000 Ukraina kodanikku, kellest ajutise kaitse on saanud 35 000 inimest. Kõik ei vaja ajutist kaitset ega soovigi seda, kuid siis saame neile ka muud moodi abiks olla. Me toetame ja majutame abivajajaid. Me juhendame ja oleme pidevalt kontaktis, et sõjapõgenikud ei tunneks end siin tõrjutuna ja oskaksid õigetele ustele koputada. Me tahame aidata ukrainlasi, kes seda päriselt vajavad.
Näiteks väljendas 21-liikmeline Ukrainast pärit pere piiril kindlat soovi liikuda edasi Saksamaale ja seal rahalisi toetusi saada. Seltskond andis piiril valeütlusi ja varjasid, et neil oli Venemaal olemas ajutine elamisõigus ning et nad on saanud Venemaalt toetusi.
Kuna inimesed andsid valeütlusi, siis tekkis piirivalvuritel kahtlus nende esitatud migratsioonikaardi õigsuses. Perekond ise ei väljendanud soovi saada Eestist ajutist või rahvusvahelist kaitset ning sõnasid, et Venemaal oli neil tegelikult kõik hästi ja nende kindel soov on minna edasi Saksamaale. Neid ei lubatud üle piiri.
Kirjeldatud juhtumid on väheste erandite seas, kus meil on valetamise kahtlus tekkinud. Neid keerulisemaid juhtumeid lahateski anname aga kahtlemata oma parima, et tõde välja selgitada.
Kui meile on tulnud 53 000 ukrainlast ja koos transiidil olnutega on neid kokku juba pea 100 000, siis tagasisaatmisi on olnud veidi enam kui 800. Seda ei ole palju, kuid piisavalt, et tõendada piirikontrolli vajadust. Suurem osa tagasisaatmistest koosneb aga peamiselt juhtumitest, mille puhul on tõlgendamisruumi vähem ja piirivalvuritel polegi suurt valida, milline otsus langetada.
Kes tegelikult meie ametnike ees seisab?
Me ei saa olla kindlad, et kõik Eestisse siseneda soovija tahavad seda teha heade kavatsustega. Tihti on vaja süveneda, et aru saada, kes tegelikult meie ametnike ees seisab. Me ei luba riiki ka neid, kes on näiteks viimastel aastatel elanud ning töötanud Venemaal, omavad Venemaa elamisluba või Venemaa kodakondsust ning ei tule Eestisse sõjapiirkonnast.
Näiteks saabus septembri alguses Luhamaa piiripunkti vajaliku reisidokumendita Ukraina kodanik, kes soovis minna Poola tööle. Ta ei tulnud Ukrainast ega olnud sõjapõgenik, vaid elas ja töötas ametlikult Venemaal. Talle koostati sisenemiskeeld ning saadeti piirilt tagasi. Sarnaseid juhtumid moodustavad tagasisaatmistest lõviosa.
Mitte kõik ukrainlased ei pruugi olla Venemaa agressiooni vastased. Meil on keerulises julgeolekuolukorras kohustus Ukraina ees eemaldada valemängijad. Näiteks saabus septembri alguses Luhamaa piiripunkti jalgsi ukrainlanna, kellel puudus seaduslik alus Schengeni territooriumile sisenemiseks ning kehtiv reisidokument. Samuti väitis ta, et Donetsk kuulub Venemaa Föderatsiooni alla. Talle koostati sisenemiskeeld.
Eesti on ja jääb Ukrainale ning Ukraina sõjapõgenikele igakülgseks toeks ja partneriks ning see ei muutu. Me olime 24. veebruaril valmis selleks, et meile võib saabuda suur hulk sõjapõgenikke ja nii ka läks. Sellises mastaabis inimhulkade puhul on aga paratamatu, et tekib möödarääkimisi, tõrksust, kibestumust. Sellise kriisiga toimetulekut ei õpeta ükski käsiraamat.
Meie piirivalvurid teevad iga päev tööd selle nimel, et hoida meie riiki turvalise ja hoituna. Kinnitan, et kõik otsused, mis piiril tehakse, on kõiki parimaid kavatsusi arvesse võtvad. Me oleme oma piiri hoolikalt valvanud ja meile saabuvaid kodanikke kontrollinud ning teeme seda enda ning kogu Euroopa julgeolekut silmas pidades ka edaspidi.
Toimetaja: Kaupo Meiel