Positiivsetest rindeteadetest hoolimata tuleb talv Ukrainas väga karm, sest paljud on olnud sunnitud kodu maha jätma või pole kodudes võimalik talve üle elada. Hinnanguliselt on praegu Ukrainas 6,5 miljonit sisepõgenikku.

"Kui me täna oleme vastu võtnud ja andnud ajutise kaitse veidi enam kui 35 000 inimesele, siis nende halbade asjaolude koosmõjul peame üsna tõenäoliseks, et jaanuari lõpuks uuel aastal võib Eestis ajutist kaitset saada 45 000 inimest," rääkis siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar.

Tema sõnul ei saa ka välistada, et ajutise kaitse saajate hulk võib kasvada üle 50 000. Neile lisanduvad need põgenikud, kes riigilt abi ei küsi. Praegu on selliseid põgenikke ligi 15 000.

"Selles küsimuses mängib kindlasti rolli külm või soe talv ja kui kiiresti suudetakse vabastatud piirkondades kommunikatsioone, kütet taastada," ütles Kommusaar.

Oluline osa põgenike uue laine tekkel on Ukraina võimekusel pakkuda sisepõgenikele peavarju. Mondo humanitaarabi juhi Triinu Ossinovski sõnul on uus põgenikelaine Ukraina sees juba alanud, sest väga tugevalt purustatud piirkondades pole võimalik talve üle elada, mõnes piirkonnas on juba praegu praktiliselt kõik avalikud hooned sõja jalust tulijaid täis.

"Meie partnerorganisatsiooni juhid on pannud meile südamele, et mida rohkem Euroopa võtab kas või ajutiselt sõjapõgenikke enda kanda, seda kergem on nende riigil selles keerulises situatsioonis hakkama saada," ütles Ossinovski.

Lisaks toiduabile on talve üleelamiseks Ossinovski sõnul vaja asju vaja asju, mida humanitaarabiks ei oskaks esmapilgul pidada.

"Kui me talvele otsa vaatame, siis näiteks küttepuud, soojavee boilerid, lihtsamad generaatorid, aknad ja uksed, katusekivid – see kõik on täna teema ja teatud piirkondades on keeruline neid tooteid leida," selgitas Ossinovski.

Kiievis viibiva pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul on olukord Ukrainas keeruline, sest korraga on tegu mitme kriisiga – lisaks kiirele inflatsioonile on paljud kaotanud oma kodu, jäänud sissetulekuta.

"Ukraina valitsus on kokku panemas üsna kallist ja mahukat programmi – maksumus on üle 800 miljoni euro –, mis annaks rahalist abi küttearvete ja teiste kommunaalarvete tasumisel. Ka siin on elektrihinnad tõusnud ja kõik hinnad on inflatsiooni tõttu tõusnud," rääkis ta.

Ka Jansoni sõnul Ukraina sisepõgenike arv lähiajal ilmselt kasvab. Kas see toob kaasa suure väljarände, on vara veel öelda.