Maimets rääkis, et kevadel tuli uus viirusevariant omikron-5, mis on nüüd domineerivaks saanud ehk 95 protsenti üle võtnud. Tegemist on leebe viirustüvega, mistõttu liigub Eesti ka teadusnõukoja kevadel ette pandud leebe stsenaariumi teed.

"Haiglad saavad hakkama ja riigipoolseid sunnimeetmeid pole vaja rakendada. Tähelepanu tuleb pöörata riskirühmadele, kelleks on vanemad inimesed ja kaasuvate haigustega inimesed. Aga niikaua, kui me ei näe uusi ja ohtlikumaid tüvesid tulemas, pole mingeid olulisi valitsusepoolseid kohustusi vaja panna. Ja kohustuslikku testimist koolides ei ole täna mõttekas selles situatsioonis teha. Aga ei ole mõtet ka keelata, kui mõni kool või koolipidaja ise testimist teha tahab. Nagu tänane suundumus on – usaldame inimesi endid," selgitas Maimets.

Ta lisas, et lapsed üldjuhul Covidit raskelt ei põe. Testida on mõtet ehk siis, kui korraga väga palju lapsi koju jääb, et saada teada, kui lai on nakatumus koolis ja mida veel oodata on.

"Me näeme, et viiruspositiivsete hulk on suur. Ruth Kalda paari tuhande inimese pealt tehtud värsked andmed näitavad, et täiskasvanutest on viiruspositiivsed 5,7 protsenti ehk iga 17-s. Enam kui pooled neist nakkavad ehk iga 30-s täiskasvanu on nakkav. Sellist infot on vaja teada, kus me oleme. Samuti tuleb viirust sekveneerida, et kas meil on endiselt domineeriv leebe omikron-5 tüvi või midagi veel tulekul."

Maimets lisas, et nii kaua, kui Eestis pole uusi ja raskemaid viirusetüvesid, ei ole mõtet nii tohutut ressurssi PCR-testimisse panna kui veel aasta eest.

"Valikuline ehk paari tuhande inimese testimine on hädavajalik," viitas ta TÜ seireuuringule.

Reovee uuringust rääkides ütles Maimets, et selle tulemuste interpreteerimine on keerukam kui paistab.

"Reovesi on päris punane ja see ütleb mitmeid asju. Ta on punane, sest viiruse levimus on suur. Aga me teame, et omikron-5 ei tekita rasket haigestumust. Haiglates on alla saja inimese ja intensiivravis kunstliku hingamise all 1–3 inimest. Viirus küll levib, aga tema tulemused on leebed."

Seetõttu ei näe teadusnõukoja juht põhjust ärev olla ega plaanida ühiskonna sulgemist. "Aga tuleb tegeleda jälgimisega. Rahvusvaheline koostöö on oluline, et kui naaberriikidest läheb mingi uus viirus üles, siis me teaks. Ja mitte ainult naaberriikidest – Tallinna lennujaama saab tulla ju ka palju kaugemalt."

Rääkides vaktsineerimisest ja tõhustusdoosidest, märkis Maimets, et seda on vaja riskirühmadele – üle 60-aastastele ja inimestele, kel on tervislikud põhjused, mis muudavad nad vastuvõtlikuks viirustele.

"Nemad peaksid tegema tõhustusdoosi. Teise ja kolmanda doosi vahe on väga suur ehk me räägime kolmanda doosi järel lõpetatud vaktsineerimisest," märkis Maimets.